Kaunist aastavahetust!

Lumelahmakad männi okstel- kui ilusad!
ja laternad Jõuluses öös.
Silmadega sametist lund seilan....
siis sõnad hetkeks suretan
tumma tühjuse eemale peletan.

Palju ütlemata teil jätan.
Vaid metsale sosistan ja lumega laterdan.

Ma tean, et nad vaikivad...

Helbest mu pihus saab pisike piisk,
tuisu tusast saab nakatav naer
ning pisarast peos tõuseb
tõeline pillerkaar.

Kodu uksele hetkeks nõjatun
lumelastele lehvitan ...
"Varsti kohtume !" luban veel ma...
avan ukse, ja sellega
avan hoopis teise maailma ...

Esimene jõulupüha

Hommikul magasime hästi kaua. Siis kaebasime oma täissöödud kõhtude üle ja siis hakkasime jälle sööma:D

Mingil ajal kui juba pime oli, käisime vanaema juures ja sealt edasi läksime Kersti-Koidu juurde.

(Ei saa muidugi mainimata jätta, et esimese hooga ei leidnud me õiget maja üles...)

Seal laulsime Kerstile sünnipäevalaulu, kõigile jõululaulu ja veetsime sugulastega mõnusa õhtupooliku. Jälle käis päkapikk. Väga mõnus...

Jõululaupäev

Hommikul, kohe pärast ärkamist aitasin isal kuuske püsti panna (et siis vaatasin, et kas on sirgelt või mitte). Seejärel (kuna Karin keeldus ärkamast ja Heli oli arvutiga ametis) hakkasime seda kahekesi kaunistama.

Esimene suurem töö oli tulede kuusele saamine, sest tundus, et kuusk oli pisut pahane selle peale, et me ta metsast ära tõime, kuna ta kogu aeg küünistas ja okastas mind.

Kui kõik muud asjad olid juba pandud, jõudis kätte aeg minu toodud karra lisamiseks. Varusin spetsiaalselt selle kuuse jaoks ERITI palju kuldset karda. Ja peaaegu pool mahtus kuuse peale ka. Ülejäänud karra laotasin täiesti meelevaldselt (lahe sõna!) mööda maja laiali. Nii said karraga kaunistatud pildiraamid, kardinapuud, TV-alus ja-antenn, klaver, laelambid, vannituba jne. Nüüd särab maja päris ilusti:)

Vahepeal koristasime, tegime nati piduroogasid ja käisime isaga vanaema korterit kaunistamas. Täiesti juhuslikult leidsime üles varutule vanaema lemmiktuledele (nendele samadele, mida ma mööda Tallinnat otsimas käisin ja mille kohta öeldi, et neid Nõukaaegseid asju enam Eestisse ei tooda). Tänu sellele on vanaemal nüüd tuled kuusel, elutoa ja köögiaknal. Loomulikult ei tasu ära unustada ka karda, mille kõik eelpoolmainitud kohad samuti kaunistuseks said.

Õhtul käisime surnuaias küünlaid viimas ja kirikus jumalateenistusel. Kirikusse jäime "pisut" hiljaks ja sellepärast saime laulda ainult ühe laulu. Seda ka ilma laululehtedeta, sest neid teisel korrusel lihtsalt ei olnud. Pärast panime küünlapuule igaüks oma küünla ka.
Lahe oli see, et kirikus oli nii palju rahvast, et uksest sissesaamiseks läks mitu pikka minutit ja pärast välja tulles nägime palju vanu tuttavaid:)

Pärast jõululaupäeva toiminguid läksime vanaema juurde, et tema ka meile pühi veetma tuua. Kuna Helil ja emal läks kaua kiriku juures aega, hakkasime Kariniga jala minema. Tee peal tuli meile idee, et peaks jõulude puhul ikks ingleid ka tegema.
Nüüd on kirikumõisa pargis, politseimaja vastas ja vanaema elutoa akna all 2 lumeinglit. Igal pool üks minult ja teine Karinilt.

Pärast õhtusööki jagas päkapikk Karin kingitused laiali. Igaüks tegi, mida oskas ja kui kõigil salmid otsa said, harrastasime seda "istun sülle ja teen pai" kingituse kättesaamise metoodikat.

Veel hiljem õhtu poole tuli meile külla täditütar perega. Külalised on lahedad:)

Millal Teie viimati midagi tasuta saite?

Reedel, kui hakkasin kodu poole tulema, pidin veel bensiini võtma ja otsustasin seda teha UnoX tanklas. Minu ees oli suur Pointiac, mille tankimine võttis niiiiiiiiiiiiiii kaua...

Ja siis sõitis auto ära. Ja see kutt kes tankis (tema oli ka muuseas pärit sellest samast autost), näitas, et mina peaksin ette sõitma. Kui autost välja tulin, selgus, et neil oli natuke bensiini üle jäänud ja nad tahtsid selle mulle anda! Väga lahe! Öelgu veel keegi, et tasuta ei saa midagi. Saab küll! Tuleb lihtsalt õigel ajal õiges kohas olla:)

Ja veel: Hansapank on ka jõulude eel pühademeeleolus- kui pangas mingeid tehinguid teed, saad mandariini, 2 Double Coffee kupongi tasuta kohvi või tee jaoks ja kaunid jõulusoovid (+kiituse heaks kliendiks olemise eest). Jõulud on lahedad!

Sessi esimene nädal

Nüüd on siis möödas magistriõppe esimese sessi esimene nädal. Üldiselt võiks sellele anda positiivse hinnangu, sest kui ühel nädalal teha 3 eksamit, neist 2 samal päeval ja samal kellaajal, on hinnetena kolmed (ehk "head") ikkagi tubli tulemus.

Selleks, et õppimine liiga ära ei väsitaks, pidasime Ranteloni tööka kollektiiviga kolmapäeval Hiiu Õlletoas maha ka selle aasta jõulupeo. Oli palju mänge (mille tulemusena teame nüüd kõik, et Kelly ei oska valetada) , kingitusi ja üllatusi.
Aeg läks seal kohe eriti kiiresti ja selle asemel, et kell 21 ühikasse õppima minna, jõudsin sinna alles pisut enne ühtteist.

Usin nagu ma olen hakkasin pärast Marisega pläkutamist ja ilutulestiku vaatamist (mida korraldasid kontvõõrad peaaegu meie akna all, nii et meil olid parimad kohad) kohe õppima Sideteooria eksamiks. Ja nii ma siis õppisin ja õppisin... kuni kella 3.30ni. Siis läksin magama, et järgmisel päeval (oops, samal päeval..) kell 10.00 eksamil olla.

Vastama minejate seas olin ma viimane (umbes kella 12 ajal) ja tuli välja, et öösel õpitu oli ajaraiskamine, sest vaja oli ainult neid teadmisi, mida ukse taga teistelt kuulsin. Hindeks sain 3 (ülla-ülla, see ongi maksimumhinne, kui materjaliga eksamile minna. samas ei tasu unustada, et materjali oli u.200 lehekülge). Ise olen peaaegu et rahul.

Pärast eksamit läksin Miat ja Erikut hoidma. Tegime neljakesi kuuseehteid ja piparkooke. Väike nõuanne: 2-ja5-aastane laps+ guaššvärvid=värviline tuba:D Mia ja Ly (või siis vastupidi) läksid õhtul peole ja mina Erikuga jäin piparkooke kaunistama. Pärast seda, kui piparkoogid värviliseks saime, hakkasime vaatama "No oota sa!" multikaid (originaalis oleks see vist "Nu pogadi!"). Eesti keeles, muuseas! Väga lahe oli. Loomulikult olin mina hunt ja Erik jänes:D

Ja siis tuli Aare koju ja viis minu ühikasse.

Reedel käisin veel niipalju tööl, et sain oma ammualustatud "varude kausta" valmis. Tead küll, vana aasta võlad...

Päev pärast pidu ehk üks suur õppimine

Järgmisel hommikul ärkasin 8.30 (varem lihtsalt ei suutnud), et hakata tegema oma Infohankesüsteemide kodutööd (seda sama, mis ennegi). Kuni 14.00-ni tegin seda ühikas, siis läksin kooli ja küsisin Kellylt tarka nõu mõndade (loe: kõigi) ülesannete kohta.

Pisut enne kella kuut läksin IV korpusesse endale tööst koopiat tegema (et saaks üle vaadata ja vajadusel midagi parandada), aga OTSELOOMULIKULT võttis koopiamasin mu kaardilt kõik raha ära, lasi originaalid masinast läbi ja ... ei andnud mulle mitteühtegi koopiat! Ma isegi ei imesta enam selliste "tehnikaimede" trikkide peale. Läksin siis sama targalt üles tagasi, lõin töö klambritega kokku ja lükkasin õppejõu ukse alt sisse.

Kuna ühes ülesandes oli tohutult palju arvutusi, ei jõudnud ma seda koolis valmis. Õhtul kuuest läksin tagasi ühikasse ja jätkasin arvutamist. Kell 23.00 sain selle asja lõpuks ometi valmis ja puhtalt ümber kirjutatud. Mulle see sess eriti ei meeldi, sest mitte kunagi varem pole ma ühte ainet 14,5 tundi järjest õppinud, isegi süüa ei jõudnud!

Ja selle nõmeda töö pärast ei saanud ma reedel koju ja pean nüüd laupäeva hommikul minema...

Jõuluootus

Jõululaupäev on täpselt nädala pärast ja nüüd on viimane aeg jõulupidude korraldamiseks ja kaartide saatmiseks. Kuna igal aastal on see mure, et luuletuste leidmine on raske, mõtlesin pisut aidata...
Siit peaks igaüks endale sobiva salmikese leidma.



Istud ja mõtled oma kuuse ees
juba ammu ei tule sul jõulumees,
sest sa ei usu, et metsas on lagendik,
kus elab tema ja pisike päkapikk.

Usu veel kordki, et vatist habe on päris.
Usu, et tõesti ta salmi sult pärib.
Usu, et kingi jättis sul hiljukse!
Sealt leiad sa õnne ühe killukese -
lumehelbe nii tillu-tillukese!










Tulgu jõulud lumeteega,
ehtsa Eesti talureega.

Kostku aisakella kaja
nagu vanal Eesti ajal.









Maa täis vaikset härmalund,
loodus puhkab, magab talveund.
Toas on soojus ja lõõmav tuli,
naer on tasane, mitte vali.
Rahu täidab hinge, pimedus kaitseb,
viiruk lõhnab ja keegi loeb loitse.
Kargus ja jäisus on mägede taga,
laps on tasa, ta jõuluund magab.
Üle musta ja tumeda öö,
pillub kuu kiiri - see on ta töö.
Keegi ei tea, mis on valu ja piin,
jõulude ime peitubki siin.







Läbi sätendava õhu,
üle karge lume,
pisikene ingel,
paljajalu tuleb.

Süda soe ja särasilmil,
külma ta ei taju,
kannab kuuma küünlaleeki,
läbi valge saju.










Kuuse jaoks ei ole vaja väga palju ehteid.
Tema ootab lahket maja,
rõõmu, mis on ehtne.

Paksust metsast meie pärast toodi teda siia,
ta ei kasva meie pärastsuureks mitte iial.
(Viivi Luik)










Kirkad kuused, valged salud,
klaasistunud ojaveed.
Siin-ja sealpool uued salud,
uued talud, uued teed.

Korstnaist tõuseb suitsupilvi,
tares ema vaagnaid säeb.
Aknal uudistavaid silmi
muhe jõuluvana näeb.

Tihe nädalalõpp

Neljapäevast poole veetsin Infohankesüsteemide kodutööd tehes. Õhtul pärast Andmeside seminari seadsin sammud rõõmsalt ühika poole, sest kell 19.00 pidi meil hakkama tubade 423 ja 425 jõulupidu. Kingitustega ja puha.

Tööjaotus oli ka: tüdrukud (ehk olude sunnil Maris) tegid soolase toidu ja poisid hoolitsesid magusa ja jookide eest. Igaüks tõi kaasa ka kingituse, mis sai endale numbriga kleepsu ja rändas kingikotti (LEHVIGA kingikotti, et te teaksite!).

Pärast suurt söömist jagasime pakid laiali. Kingitustest tekitasid kõige rohkem elevust käerauad ja Kamasuutra raamat. Kaheksale tudengile jätkus kohe juttu ja nalja kauemaks:D

Siis, kui tõld hakkas kõrvitsaks muutuma, koristasime kõik kenasti ära, jagasime noad-kahvlid-taldrikud-lusikad-lauad-toolid jälle õigetele omanikele (v.a. Kaarlile, kelle lusikas jäigi salapärastel asjaoludel kaduma ja mingi valge kahvel, mille omanikuks ennast keegi ei tunnista).

Sel õhtul oli uni kohe eriti hea...

Inglise keele eksam- grand finale

Täna toimus siis see kauaoodatud inglise keele eksam. Hommikul ärkasin ärevalt pisut varem, et ikka õigeks ajaks jõuda, sest esimene asi oli kuulamisülesanne ja seda hilinejatele üle ei korrata...

Jõudsingi õigeks ajaks. Ainult mu märkmed, mis olin eelmisel õhtul kaasavõtmiseks üles kirjutanud, jäid ühikasse... Selle asemel võtsin kaasa käekella, mida olin jõudnud hommikul juba 2 korda õigeks panna (tal vist patareiga mingid probleemid..).

Esimese asjana kirjutasime reporti lindi pealt lastud andmete järgi (see oli- nagu tavaliselt- paras õudusunenägu, sest ma ei tea siiamaani, kuidas seda täpselt kirjutama peaks). Ma olin viimane, kes oma kirjatüki valmis sai. Kui reportiga ühele poole saime, valmistasime ette lühikese VEENVA ettekande ja seejärel saime tunnise vaheaeja. Peale seda pidid hakkama ettekanded tähestikujärjekorras. Läksin siis klassist välja ja hakkasin oma aega nimekirja lõpust otsima (nimekiri pandi seinale üles). Kirjas oli umbes 10 inimest. Jõudsin peaaegu üles välja, kui mind valdas väiksemat sorti paanika: mind ei olegi nimekirja pandud! :'( aga selgus, et see oli pisut ennatlik järeldus, sest minu nimi, mis algab muuseas K tähega (Künnapas) ilutses ESIMESEL kohal!

See selleks. Läksin raamatukogusse, kus Miku kaasabil tegime valmis mu ettekande ja mõtlesime välja, milles seisneb meie õpitav eriala (tegelikult Mikk teadis, aga ta aitas mul ka võimalikult lihtsalt selgeks saada, MIDA me ikkagi õpime).

Kui minu aeg kätte jõudis, olin jällegi õigel ajal kohal. Õppejõud loomulikult hilinesid. Ettekanne ei läinud väga hästi, eriala kohta õnneks nad väga palju küsida ei osanud või ei tahtnud ja teemal "Kas inglise keelest võiks saada "maailmakeel"?" rääkisin ka paar lauset.

Pärast vestlust pidime 2 tundi oootama ja siis saime hinded ka teada. Olin ise VÄGA pettunud oma reporti kirjutamise oskuses ja ettekande esitamises, aga kui hindeid kuulama läksime selgus, et sain 5!
(just report oli see, mis oli 5,
ettekande ja vestluse eest sain 4,
tunnitöö eest 5 ja varasema pika ettekande eest ka 5)

Ja kui hindeid loeti, siis pärast teatas õppejõud mulle naerdes, et reporti teema oli Irradiated Food (e.k. kiiritatud toit), mitte Irritated Food (e.k. ärritatud toit) nagu mina olin kirjutanud.
Ma alguses mõtlesin küll, et nati imelik on, aga Birthe veel küsis, et mida see irritated tähendab ja tahvlil oli ju ka see kirjas (vähemalt mina nägin nii). Pärast õige teema teadasaamist muutus kogu jutu mõte hoopis loogilisemaks:D

MISSION ACCOMPLISHED!
(e.k. ülesanne täidetud)

Õpetussõnad väikeselt Erikult

Eile käisin taaskord Miat ja Erikut hoidmas.

Kui Erik viiulitunnist tagasi jõudis, mõtlesime, et võiks vahelduseks pliiatsite asemel vesivärvidega joonistada. Erik, asjalik nagu ta on teatas rõõmsal meelel, et teeme nii, et tema toob meile topsiga vee ja minu ülesandeks on vesivärvid üles leida.

Kuna me polnud varem vesivärvidega värvinud, ei teadnud ma, kus need üldse asuda võiks ja ütlesin Erikule, et mulle tundub, et mina sain nüüd küll palju raskema ülesande...

Selle peale teatas tema väga täiskasvanulikult ja kaasatundvalt:"Nojah, pole midagi parata!"

End tõsiseks sundides mõtlesin ja imestasin, kui andekas võib üks viieaastane olla:)

Sünnipäeva 4.-6. päev

Esmaspäeval tulid külla ühikast mõned sõbrad ja nendega tegime pisikese sünnipäeva.

Teisipäeval käisin Miat ja Erikut hoidmas ja seal sõime torti ja Erik laulis mulle sünnipäevalaulu. See oli hästi-hästi armas:)

Lõpuks sain kolmapäeval viimased õnnitlused Kadrilt ja Lõunamaal pesitsevalt õelt.

Nüüd on sünnipäev ametlikult lõppenud ja päkapikud võivad käima hakata, nii et käituge ilusti!