laupäev, detsember 31, 2005

Kaunist aastavahetust!


Lumelahmakad männi okstel- kui ilusad!
ja laternad Jõuluses öös.
Silmadega sametist lund seilan....
siis sõnad hetkeks suretan
tumma tühjuse eemale peletan.

Palju ütlemata teil jätan.
Vaid metsale sosistan ja lumega laterdan.
Ma tean, et nad vaikivad...

Helbest mu pihus saab pisike piisk,
tuisu tusast saab nakatav naer
ning pisarast peos tõuseb
tõeline pillerkaar.

Kodu uksele hetkeks nõjatun
lumelastele lehvitan ...
"Varsti kohtume !" luban veel ma...
avan ukse, ja sellega
avan hoopis teise maailma ...