teisipäev, juuli 31, 2007

Läti tripp

Plaan tekkis eelmisel õhtul ja kogemata, aga igasuguste suurepäraste ideede ja kokkulangevuste peale otsustasime Riiga sõita. Kaasa pakkisin terve hunniku riideid, sest plaani kohaselt pidime Karini ära tooma ja siis Pärnusse tagasi tulema, et ma saaksin kinno Simpsoneid vaatama minna.

Heli ja Timo olid linnas, ma läksin hommikul ema töö juurde. Sealt võttis Heli mu peale. Nende juures tegime endale kollastest märkmepaberitest "kaardid": Heli omal oli kirjutatud "E76 (A2)- sellelt E77 (A1)", mis oli tee siit peaaegu lennujaamani ja minu omal "A10" ja ringtee pilt (a.k.a. ristikheina leht), mis oli viimane lõik enne lennujaama.

Paar võileiba kaasa ja asusime teele. Piiri peal oleks võinud ma-ei-tea-kelle dokumente näidata, sest piiritädi (või oli see onu?) ei huvitunud meist eriti:D

No vot, siis jätkasime oma teekonda... lihtne oli seni, kuni mingi imelik ehitus te peale ette jäi - pärast seda hakaksime kahtlema, et kas ikka õigel suunal oleme ja läksime mingisse ehituspoodi küsima. Tuli välja, et õiges kohas küll, aga vaja veel edasi sõita. Jätkasime teed. Üle silla ja olimegi kohal. Karin juba ootas. Pakkisime ta autosse ja läksime tagasi. Tähendab, nüüd oli suund Karini korteri poole. Selle juurde parkimiskoha leidmine oli pisut keeruline, aga lõpptulemus hea. Haarasime kaasa lätikeelse Riia kaardi ja läksime sööma. Seal küsisime veel ettekandjalt igaks juhuks üle, et kas see ma-ei-mäleta-mis-väljend tähendab loomaaeda. Tähendas jah.

Nii läksimegi tagasi auto juurde ja sõitsime loomi vaatama. Koht oli ilus ja värava peal anti meile loomade asukohtade kaardid. Nendega oli hea käia, kuigi mingis kohas tekkis imelik värk, et kaart ja koht ei läinud kokku... Sellegi poolest vaatasime üle kõik loomad (ma arvan), ainult ilvest ei leidnud üles ja pandat ka mitte, aga ma arvan nüüd, et see polnudki panda pilt:P Veekilpkonn oli lahe ja nii suurt hulka krokodille (või olid need alligaatorid) nägin ka esimest korda. Ja skorpionid helendasid neoonvalguse käes! Mõned putukad nägid väga vastikud välja... Sebraga tegime pilte, aga kaelkirjakut ei olnudki... Tema maja alles ehitatakse. Mõne aasta pärast peame tagasi minema, siis näeb kaelkirjakut ka:)

Järgmine peatus oli kaubanduskeskus. Pärast shoppamist hakkasime kiiresti-kiiresti Pärnu poole sõitma. Enne filmi algust jõudsime ka poes ära käia ja õhtusöögi kinno kaasa haarata. Hoolimata sellest, et seansi algus oli kell 23, oli saal täiesti täis:)

"Simpsonid" olid taas tuntud headuses, aga naerda sai rohkem kui telekast tulnud osade ajal. Tänu Karini sõbrannale saime kenasti koju ka.

esmaspäev, juuli 30, 2007

Juulikuu kokkuvõte

1.juuli - Laulupidu
Hommikul panin kenasti rahvariided selga ja punusin patsid pähe. Õues oli päris jahe. Heli ja Timo panid mu Kristiinesse maha ja sealt ostsin endale valged põlvikud (ma polnud ainuke rahvariietes valgete põlvikute otsija) ja tormasin kiirelt trolli peale. Troll peatus liiga kaugel ja Endla tänavast edasi pidin jalgsi minema. Õnneks kohtusin maha tulles Kadriga ja jutustades läks tee kiiremini:)

Oma koori leidsin kiiresti üles (saime kokku Õigusinstituudi ees). Tuli välja, et olime tegelikult vales kohas ja kolisime siis hoopis teedevahelisele alleele. Olime Tallinna linna all ja see on teadupärast viimane linn rongkäigus. Umbes 11-ajal (vist...) hakkasime vaikselt liikuma. Olin juba unustanud, mis tunne on rongkäigus käia (minu viimane laulupidu oli aastal 1999) – rahvas seisab tee ääres ja lehvitab, inimesed istuvad akende peal, orkester mängib ja kõik laulavad. Tohutult hea elamus! Need kilomeetrid kesklinnast Piritale ei tundunud üldse pikad ja esimest korda (vähemalt minu jaoks) ei hajunud rongkäik lihtsalt laial, vaid kõik koos liiguti lauluväljaku keskele, pealtvaatajate vahelt läbi ja keskmisest reast alla, laulukaare eest mööda ja alles siis tuletorni-poolsest väravast välja. Kuna rongkäik oli päris pikk, saime enne kontserti veel päikesevarju nautida - alles mõne aja pärast oli esimese üldkooride plokk.

Alustasime traditsioonile kohaselt M.Lüdigi lauluga „Koit”, mille lõpus süüdati ka laulupeo tuli. Edasi tulid kõik uuemad ja vanemad suurepärased laulud. Kirjeldamatu tunne on tuhandete lauljatega kaare all laulda ja teada, et see kuulajatele samasuguse elamuse annab. Eriti suure elamuse jättis see, kui publik laulude ajal püsti tõusus (ja ma ei mõtle hümni). Fantastiline, ausõna!

Pärast pidu oli küll hääl läinud, aga meeleolu super:)


2. juuli
Käisime töökoosolekul Laulasmaal. Koht oli ilus ja töö tulemuslik. Pärast jäid paar inimest veel teisi teemasid arutama ja mul oli võimalus kohapeal ringi vaadata. Ilus oli, kõige rohkem meeldis mulle rand, kus oli vahepeal muru ja vahepeal liiv ja mingid ilusad lilled ka.


5. juuli
Lõuna ajal käisin viimaseid tarkusehambaid tõmbamas. Sel korral läks pisut kauem aega.. pärast tööle tagasi.

Peale tööd sain Kädiga kokku ja läksime A.Le Coq’i staadionile Aerosmithi kontsertile. Sisse pidi saama alates kella 5st, aga kui meie umbes 6 ajal sinna jõudsime, pidime veel värava taga ootama. 18.30 pidid esimesed esinejad lavale tulema.

Mingi aja pärast saime väravatest sisse, aga mitte staadionile. Sinna hakati laskma alles 19.30-ajal. Ootasime veel... püüdsin jäätist süüa, kuna sooja käes hakkas lõikamiskoht tunda andma ja seda oli vaja jahutada (minu teooria), aga see oli liiga valus ja nii jäi mu jäätis üksinda asfaltile... (sest seal ei olnud mitte ühtegi prügikasti!)

Tanel Padar ja The Sun tulid lavale umbes kell 20.30. Selleks ajaks olime üle 2 tunni oodanud, aga nende esinemine oli hea, kuigi sellest „soojendamise” mõttest ma eriti aru ei saanud, kuna selle pika vaheaja jooksul oleks jõudnud ma-ei-tea-mida teha. Teist „soojendusbändi” ei tulnudki, umbes 45 minuti pärast astus üles Aerosmith! Enne kontserti teadsin nende repertuaarist täpselt ühte lugu – „I Don’t Want To Miss A Thing” - ja see mulle meeldis. Esinemise ajal hakkasid teised lood ka meeldima. Lahedate (loe: normaalsete) lugude vahel hakkas lauljal vist veidi igav ja siis tegi ta mingeid imeliku inina-lugusid. Need mulle ei meeldinud, kitarristi võimete näitamine meeldis. Staadionilt lahkusin elamuse võrra rikkamana ja kui enne kontserti ütlesin, et ma ei tea nende muusikast mitte midagi (v.a. see üks laul), siis nüüd tean natuke. Ja see natuke meeldib mulle:)

Tagasi ühikasse saamiseks tahtsime kasutada bussi (sest jõudsime täpselt viimase peale, mis peatub meie maja taga), aga see sõitis peatuse poole, võttis hoogu maha... ja pani uuesti juurde ja sõitis edasi! Mitte mingit peatust ei olnud! Täiesti segane mees ju! Esimest korda elus näen, et buss, mis on peaaegu tühi, ei võta mitte ühtegi inimest peale! Ja oleks et peale seda veel mõni tulemas oleks olnud – ei olnud ju! See oligi viimane. Et siis tegi kurjaks küll. Õnneks oli Kädi töökaaslane autoga seal ja viis meid kenasti ära. Aitäh talle! Kõik on hea, mis hästi lõpeb (nagu plüüškarud oma multikas kunagi ütlesid.. vist..).

Järgmisel päeval ravisin põse paistetust.


07.07.07 (See on lihtsalt nii lahe kuupäev)
Hommikul panime mu ratta isa autosse ja läksime ta töö juurde. Seal läks veidi aega enne kui teised jõudsid, sellepärast tuunisime veidi mu ratast:D
Umbes 11-ajal jõudsid Roman, Hillar ja Sven kohale, ma panin asjad kokku ja hakkasimegi minema. Esimene peatus – Mirko kodu. Seal sõime kirsse. Siis võtsime Mirko kaasa ja käisime läbi vist kõikvõimalikud poekesed, mis tee peale jäid, linna piiril panime paika sõidu teekonna – lõpp-peatus: Kavaru.

Valgerannas tegime söögipeatuse ja selleks ajaks oli usaldusväärsete allikate infole põhinedes juba vihma sadama hakanud. Meil oli veel kuiv, aga Mirko loovutas igaks juhuks mulle oma vihmakeebi, mille esialgu endale, hiljem vaid seljakotile peale panin - kui vahetusriided on kuivad, võin ise märjaks saada küll:P (tegelikult oli selle kile sees tohutult palav sõita)

Alguses mõtlesime, et lähme lühemat teed pidi, aga kuna see oli kitsas ja konarlik kruusatee, läksime esimesel võimalusel tagasi asfaltile. Tee peal tegime mingis rabas veel peatuse. Seal maa tegelikult ka vetrus!

Siis jõudsime juba üsna lähedale – oli esimene silt kirjaga „Age 23”. Umbes 2 kilomeetrit enne kohale jõudmist saime kaela korraliku paduvihma. See oli päris värskendav.

Kohapeal parkisime rattad kuuri ja aitasime peopaiga korda teha, ja söögid-joogid kohale vedada. Pidu toimus mereäärses kuuris, mille juures oli paadisadam, lõkkeplats ja uue kultuurikeskuse ehitus. Koht oli ilus. Naabritel käisime ka külas:) Kõige suuremaks proovikiviks sai voolu kohale toimetamine. Vahepeal muudkui sadas, ei sadanud, sadas, ei sadanud... Kui kõik külalised kohale jõudsid, sai vihm ka otsa. Algasid kümnevõistlused: kummiku viskamine, viktoriin, köievedu (millest kõige teravama elamuse sai Hillar), õllekorgi viskamine, veepallide edasi andmine (millest kujunes hiljem suure hulga tervete pallide tõttu meeleolukas veesõda:D), võidujoomine kindast, teatevõistlus muna ja rehaga... midagi vist oli veel, aga hetkel ei tule rohkem meelde. Nalja sai palju:)

Õhtul grillisime-tšillisime, nautisime lõket ja olime niisama. Hommikul ärkasime üsna vara, et jälle Pärnu poole sõitma hakata. Esimesed kilomeetrid ratta seljas ei olnud üldse meeldivad... alles poole sõidu ajal hakkas olukord normaalseks muutuma. Tahtsime tee peal ka Audru hülge üle vaadata, aga ei leidnud õiget kohta üles ja nii jäi see külastus mõneks teiseks korraks. Pärnust tõi Roman mu autoga koju ja aitas ratta ueusti kokku panna ka (see ei olegi eriti lihtne..). Ja muide, siis kui linnast sõitma hakkasime, hakkas vihma sadama! Meil vedas:)
Rattaga läbitud kilomeetreid sai umbes-täpselt 80:)


10.juuli
Tähistasime Buldogi pubis Kelly järjekordset lahkumist.

Eriku sünnipäev oli ka – PALJU ÕNNE! Ta peaks nüüd 7-aastane olema.


12.juuli
Käisime Kädi, Sveni, Hillari ja Krisperiga Pirita kloostri varemetes „Alkeemiku” etendust vaatamas. Olen varem raamatut ka lugenud ja sellepärast oli sisu tuttav. Etendus oli minu jaoks väga hästi raamatu ümber jutustanud (just kõige olulisemad kohad välja toonud, sest kõike ei saagi paari tunniga ära rääkida). Kõige üllatavam oli see, kui toimus retk läbi kõrbe, sest siin etenduses tulid kõik kaasa ja mindi koos läbi varemete ühelt poolt teisele. Vahepeal oli varemete sees paus (sest see oli oaas :P) ja väikesed lambakesed pakkusid kõigile küpsiseid ja vett kehakinnituseks. Tohutult armas! Teine vaatus oli minu arvates esimesest lühem. Lõpp oli ilus. Mina jäin väga rahule ja julgen soovitada.

Pärast läksime ühikasse tagasi, praadisime-grillisime liha (kuna hosteli otsas oli juba mingi seltskond, kolisime maja taha, ehituse kõrval olevale murulapile) ja tegime pannkooke (ma ka üritasin, ausõna!). Toit ja seltskond olid super! Järgmine päev oli unine...


16. juuli
Koidu sünnipäev – PALJU ÕNNE!

18. juuli
Silveri sünnipäev – PALJU ÕNNE!





19. juuli
Sündis Kersti ja Koidu tütar Hanna. PALJU ÕNNE!




21. juuli
Kõigepealt läksime Järvakandisse, sest seal kogunesid vanad autod. Läbi linna (või on see alevik?) sõites nägin lapsepõlvest tuttavaid kohti. Autod olid ägedad ja suured. Minul oli pildistaja roll. Kõige rohkem meeldis mulle vana Volga. Selle omanik oli väga sõbralik ja tegi mu jaoks ukse lahti, et saaksin sisu ka pildistada. Lahe masin(Y). Teised olid ka, aga see oli lemmik.

Pärast lõunat käisime klaasimuuseumis, kust sain endale superilusad klaasist luiged. Neid on mul nüüd 3.

Edasi läksime Kergust läbi, isa ja Heli käisid mingi kiriku juures, ma ei viitsinud minna. Vanaema nägime ka.
Siis käisime kodust läbi, vahetasime auto ära ja läksime Mihkli laadale. Seal oli sel aastal üllatavalt palju riideid ja muud pudi-padi, aga mõned „päris” laadainimesed ka – need, kes müüsid puukaupasid, loomi (jäneseid ja kasse), aiatoole jms.


22. juuli
Karini sünnipäev – PALJU ÕNNE! Kuna ta ise on Türgis, siis sel nädalal pidu ei tule.

25. juuli
Käisime kinos "Oceani 13" vaatamas. Elamus oli positiivne - sisu polnud küll nii üllatav kui "11"-s, aga huvitav oli küll ja nalja sai palju rohkem.


26. juuli
Käisime jälle Buldogis - seekord tähistasime Silveri sünnipäeva.


27. juuli
Kaimo sünnipäev – PALJU ÕNNE!


28. juuli
Kaimo ja Koit tähistasid koos oma juubeleid, aga mina olin koos oma nohu ja köhaga üksinda kodus:( Riided, mis peo jaoks juba 2 nädalat tagasi linnast ära tõin, seisavad endiselt kapis...
Teised rääkisid pärast, et super pidu oli olnud.

Ja Kessukas käis folgil, kuhu ma ka sel aastal ei saanud. Sellest oli ka kahju.


30. juuli
Kuna need nõmedad nohu ja köha ei kavatsegi ilmselt taanduda, võtsin kasutusele karmimad meetmed – alustasin hommikut sibulateega, millesse segasin pisut mett sisse (et midagi vastikumat on üsna raske ette kujutada). Edasi tuli meelde veel mingi vanarahva retsept – purustatud küüslauk meega. Tõepoolest - see on veel vastikum kui sibulatee! Nüüd ootan, millal tervis tulema hakkab, sest tervet puhkust ma sellega rikkuda ei kavatse!

pühapäev, juuli 01, 2007

Juunikuu kokkuvõte

1. juuni
Täna oli töö juures traditsiooniline suve alustamise grillipidu (traditsioon teistele, minu jaoks esimene). Maja taga hoovis olid üleval telgid ja jagati head-paremat. Tuulise ilma tõttu otsustasime küll toiduga siseruumidess kolida, aga selline suve alustamise viis on küll super.

Ja Kati sünnipäev oli ka. Palju õnne talle!:)

6.juuni
Käisime Kristil külas (Agur oli Hiinas) ja vaatasime Eesti-Inglismaa jalgmallimängu. Mäng oli hea ja kaotus täpselt selline nagu ennustasin (3:0).

Ema-isa 26-s pulma-aastapäev oli ka - PALJU ÕNNE!

12. juuni
Käisime Kelly, Jane, Romani, Sveni, Kädi, Madise ja Agega Nõmme seikluspargis ronimas. Alguses tundus isegi proovirada hirmus ja pani käed värisema, esimese raja lõpus ei olnud üldse soovi mööda traati sõita, aga edasi minnes muutus kõik järjest põnevamaks. Kõige õudsamad kohad olid Taržani hüpe (sest minu aju ei arva, et on normaalne kuskilt lihtsalt alla hüpata) ja viimase raja keerulised takistused (käte abil redeli otsas rippudes liikumine ja rippuvalt köielt köiele astumine). Aga laskumised hakkasid mulle tohutult meeldima ja viimase pika pealt sõitsin lõpuks vist 3 korda alla. Tohutult hea ajaviide - soovitan kõigile.
Pärast käisime Agel ja Madisel külas.

13.juuni
Käisime grupikaaslastega Kristo jures, et aidata tal oma sünnipäeva tähistada. Meie grupis on maailma kõige lahedamad inimesed:D

14. juuni
Sain endale breketid. Ees ootavad arvukad hambaarstikülastused ja hammaste tõmbamised:)

15. juuni
Paljude kehvade kokkusattumiste tõttu jäi ära meie kauaplaanitud grupireis. Selle asemel saime väikese osaga kokku ja käisime pubis "Seiklusjutte maalt ja merelt" istumas:)

23.juuni
Käärikul toimusid juba ma-ei-tea-mitmendat aastat tudengite spordipäevad. Käisime Sveni ja Kauriga vaatamas, kuidas Kessukas neid korraldada aitab:D
Sven ja Kaur läksid ees, ma oma autoga hiljem järgi. Pean ära mainima, et kuigi kõverad ja lainelised teed on sõitmiseks päris lahedad, võiks Lõuna-Eestisse veits rahalisi ressursse eraldada, et nad saaksid suunaviitasid osta. Minnes eksisin natuke ära (ja ei saanudki lõpuks aru, kust ma läbi sõitsin), aga kohale jõudsin enam-vähem plaanitud ajaks.

Vaatasime ujumisvõistlusi ja veepalli, triatloni ja saunavõistulsesse läksid ka Sven ja Kaur osalema. Kohapeal nägin veel selliseid sõpru, keda ma-ei-tea-mitusada aastat näinud pole.

Õhtupoole olid veel auto lükkamine, jalgpall, pallimängude autasustamine ja mudamaadlus (kuhu naiste rõõmuks pandi ka üks meestepaar osalema!). Üritus oli super, järgmisel aastal ajame suurema kamba kokku ja lähme kõik võistlema. Tulin tagasi enne seda, kui pidu algas, kuna mul veel üks ainevõlg koolis ja pidin järgmisel päeval seda tegema.

Tagasi sõitmine oli õudus kuubis - kõigepealt ei leidnud ma Pärnu poole viivat teeotsa üles (sõitsin kruusatee otsast mööda, sest seal polnud viitasid, et otsida asfaltteed), käisin ära Pühajärvel (kus oli mingi räme rahvamass ja tee mõlemad ääred autosid täis ja sõitmine ülimalt nõme) ja Otepääl. Ja mõlemast pidin veel korra läbi sõitma, kuna mingit asfaltteed ei olnudki! Vähemalt mina ei leidnud... No vot, sõitsin siis sinna tagasi ja läksin kruusatee peale. Ootasin bensiinijaama, sest kõht oli tühi ja vesi oli ka otsas. Vihma hakkas sadama, kruusateedel ei paistnud otsa tulevat, ühtegi viita polnud ja kurvilised teed ei tundunud enam nii lahedad.

"Kõigest" tund ja 45 minutit hiljem olin rõõmsalt Tõrvas. Seal tankisin, ostsin juua ja süüa ja sõitsin edasi. Veidi enne 4 jõudsin koju. Järgmisel aastal jälle:)

24. juuni
Käisime Pillel-Aimaril-Keityl-Kevinil külas. Tähistasime Keity sünnipäeva.

25.juuni
Kooliga oli selline seis, et kui seda ainukest tegemata ainet ära ei tee, visatakse välja. Kui ma poleks ise dekanaati uurima läinud, ei oleks sellest teada saanudki! 30 juuniks oli vaja see aine ära teha ja sellepärast käisin õppejõule 25-ndal oma ülesannet näitamas. Kaitsmine kolmapäeval.

27. juuni
Viimane aine on tehtud (kui Mikk ja Merli kaitsesid kahepeale oma ülesandeid alla poole tunni, siis mul läks üksi umbes tunnike...), jäänud veel lõputöö. Lõpetama peab enne 30.juunit 2008 (loodetavasti juhtub see ikka varem).

29.juuni
TTÜ infotehnoloogia teaduskonna lõpuaktus. Meie grupist lõpetas 1 inimene – Kelly. Palju õnne talle!
Lisaks Kellyle avastasin aktuse käigus veel nii mõnedki lõpetajad, õnneks sain neile kõigile ka õnne soovida.

Õhtul oli klassikokkutulek. Seda tähistasime Pärnumaal. Kohal oli üle poole klassi. 5 aastat on ikka jube lühike aeg:)

30.juuni
Hommikul tulid Madis, Sven ja Mirko minuga kaasa ja sõitsime Tallinnasse – minul algas laulupeo proov. Jäin hiljaks (üllatus-üllatus!) ja Elo (üks dirigentidest ) võttis mu Kristiine juures auto peale.

Kohapeal teisi üles ei leidnud, alles kaare all nägime. Aga suure seltskonnaga laulmine on kõige parem asi üldse! Proovid kestsid õhtuni.

Pärast sain Karini ja ta sõbrannadega Kompressoris kokku ja nautisime sealseid pannkooke. Edasi liikusime Mustamäele. Bussis saime Heli ja Timoga kokku. Nemad olid sellepärast linnas, et käisid tantsupeo etendust vaatamas (ema käis ka, aga ta sõitis juba koju tagsi).

Ühikas kaua olla ei saanudki, sest teise ühika juures käis juba pidu – lammutuspidu (või siis paberite järgi mälestuspidu...). Ühinesime seltskonnaga. Üsna pea hakkasid akendest mööbliesemed välja lendama. Minu endine korrus sai akendest üsna puhtaks...

Peale keskööd laulsime Agele sünnipäevalaulu. Palju õnne!:)