esmaspäev, detsember 31, 2007

Sõpradest ja uuest aastast

Vaatasin sel nädalal vanu pilte sõpradest ja igasugustest üritustest mis me koos teinud oleme ja siis tulid meelde esimesed aastad Tallinnas - "oma kambaga" pidudel käimine, erinevates ühikatubades istumised, öised vestlused kõikvõimalikel teemadel ja palju muud. Ja siis ma avastasin, et hetkel ei ole sellest mitte midagi järgi...
Pidudel käime tavaliselt kahekesi, harvem kolme-neljakesi, teiste ühikatubades istumas käia ei saa, sest enamik on välja kolinud, õhtul peale trenni või koori ühikasse jõudes on Kädi see inimene, kes peab kogu mu jutuvada ära kuulama...


Avastasin nüüd äkki, kuiväga ma oma vanade sõprade ja ühiste ürituste järgi igatsen. Näeme ju üksteist vaid sünnipäevadel... kui siiski... Ja sõber ei ole ju inimene, keda sa näed paar korda aastas, et viisakalt seltskondlikku vestlust: "Kuidas sul läheb?" "Hästi. Kuidas sul?" "Hästi." "Tore." pidada. Sõpradega peab tihedamini kokku saama, et neile ei peaks poole aasta sündmusi kokkuvõtlikult rääkima, et ei oleks seda imelikku võõrastustunnet, et ei oleks üllatust:"Oi, Sa oled nii palju muutunud!", vaid et saaks päriselt sõbrad olla. Nagu vanasti.


Selle jutuga ei taha ma üldse öelda, et praegused sõbrad-tuttavad ja nendega toimuvad üritused vähem tähtsad oleksid või et elul üldiselt midagi viga oleks - tegelikult on ju kõik isegi parem kui ma kunagi loota oskasin, lihtsalt...



"It takes a long time to grow an old friend."
(John Leonard)

Uueks aastaks soovin, et saaksin oma vanad sõbrad tagasi...

pühapäev, detsember 30, 2007

Detsembri teine pool

17-ndal oli viimane Jaapani keele tund. Kahju oli, sest see on tohutult huvitav. Samas, uuel aastal ma edasi õppima ei lähe, sest lihtsalt ei jõua koduseid asju teha...

20-nda hommikul käisin liiga pikalt kestva kõrvavalu pärast kurguarstil. Ta lasi kenasti röntgenpildi teha ja ta ütles, et mul on äge põskkoopapõletik. Kui ma vastu vaidlesin, et mul pole nohugi ja ainult kõrvad valutavad, siis ta mõõtis midagi kõrvadest, ütles et nendega on kõik korras ja et las nad valutavad:D
Käskis 2 nädalat toas istuda ja keelas poodides käimise:(

Peale lõunat oli meil suur teenistuse koosolek. Kogunesime ilusti koosolekusaali ja ootasime teenistuse juhatajat. Kui ta kohale jõudis, ütles ta, et tegelikult läheme hoopis meeskonnatöö koolitusele ja et meil on 5 minutit aega riidesse panemiseks ja maja ette jõudmiseks. Tegime siis kiirelt ja maja eest jalutasime koos mööblimaja juurde, kus meid ootas 2 bussi. Nendega viidi meid mingi Pagaripoiste maja ette, mille juures ootama pidime. Juba oletasime, et hakkame mingit martispani või piparkooke valmistama. Siis helistas juhataja meie "koolitajale", kes pidi kohe-kohe jõudma. Ja siis sõitis ette Pauliine - trammikohvik! Sõitsime ringi, mängisime mänge, nautisime jõuluglögi ja 3 tundi möödus märkamatult. Tohutult lahe oli ja kõige lahedamaks tegi ürituse see, et enamusele (s.h. mina) oli see täielik üllatus.

Pärast seda käisime sõpradega Kristi juures ta sünnipäeva tähistamas. Mõnus hubane õhtu oli.

Reedel oli viimane tööpäev enne pühi. Selle tähistamiseks oli meil fuajees jõuluhommik ja meie enda kohvinurgas jõuluhommik (mis kestis peaaegu terve päeva...). Vahepeal käisime veel linnas ISICut tegemas ja Kristiines viimaseid kingitusi ostmas. Ja siis sain tänu Toomasele reedel koju nii vara, kui ma pole viimase poole aasta jooksul kindlasti saanud.

23-ndal käisime Ülle sünnipäeval ja Pikkoripere juures, 24-ndal surnuaias-kirikus ja pidasime kodus jõule. 25-ndal käisid isapoolsed sugulased meil ja tähistasime nendega jõule.

26-ndal pidin minema kooriga Raekojaplatsile esinema, aga kuna jõulude ajal olin palavikus, siis ei läinud. 27-nda esinemisele läksin, sest see toimus siseruumis. Ma ei teadnudki, et ajaloomuuseumis nii hea kõla on! Hea oli esineda ja minu arvates tuli meil suurepäraselt kõik (hea küll, peaaegu kõik:D) välja ka. Võrreldes 6nda detsembri esinemisega ei saanud üldse aru, et keegi närvis oleks olnud, ilus oli. Hästi ilus. Minu arvates oli see meie parim esinemine sel aastal.

28-ndal pidin trenni minema, aga selle nõmeda haiguse pärast ei läinud. Uuel aastal jälle.

Täna käis meil Metsapere külas ja homme sõidame Riiga. Uut aastat vastu võtma. Aga sellest juba järgmisel aastal;)

pühapäev, detsember 16, 2007

Practice Night

Viimane nädal on olnud üsna tiheda trennigraafikuga - esmaspäeval, kolmapäeval, reedel ja laupäeval. Laupäeval ei olnud tegelt "päris" trenn - tegime erinevate gruppidega kordamööda kavasid läbi. Ja nii tund aega. Täitsa ausalt - esimestel kordadel mu jalad ja käed värisesid ikka kenasti:D

Pärast trenni käisime Mariga veel roosasid linte juurde ostmas, et oma riietust pisut täiendada. Õhtu veetsin pluusi õmmeldes ja päevaks asju kaasa pakkides...

Täna oli juba päris esinemine. Kogunesime lõunaks Salmesse ja tegime esimese proovi laval. Enam ei olnud mingit värinat, lahe oli hoopis. Saime treenerilt veel mõned õpetussõnad ja läksime ennast valmis panema. Riided, sonegud, meigid, paar korda veel kava läbi ja oligi kell 4. Meie aeg oli umbes 16.30. Lava taga oodates oli närv sees küll, aga lava peal oli ikka super! Tohutult mõnus oli tantsida! Paar kohta läks küll veidi valesti, aga esimese korra kohta olin ise rahul.

Pärast vaatasime fuajee telekast teiste esinemisi, kohendasime meiki, tegime pilte (pildil osa meie grupist) ja oligi juba aeg taas lavale minna. Nüüd oli veel parem tunne, veel lihtsam tundus, veel kergem oli tantsida... ja siis ühel hetkel oleksin peaaegu hüppeliigese ära väänanud! Mingi tõsine valu käis jalast läbi ja hullult ära ehmatas, õnneks sain mingi hetk jälle järje peale ja tantsisin edasi. Ülejäänud osa läks hästi ja isegi varem sassi läinud kohad tulid õigesti... Nüüd ootan videot, et näha kui palju sellest koperdamisest välja paistis:D

Pärast jäime Jaana ja Evega veel teisi vaatama, etenduse lõpupoole saime isegi saali. Ma pole kordagi koolitantsu vaatamas käinud (vist...), aga kujutan ette, et see on samasugune - tohutult palju head energiat ja soov veel rohkem ja veel paremini tantsida! Suured tänud Alissale meie õpetamise eest!

Ahjaa, järgmiste kordade kostüümide jaoks saime ka päris palju häid ideid. Juba ootan kevadet:)

reede, detsember 14, 2007

Õdekaga Tallinnas

Tegime pikalt ettevalmistusi. Mitte et midagi väga valmistada oleks vaja olnud, aga fotokaga võtab see lihtsalt veidi kauem aega:P

Kõigepealt läksime Parlamenti. Ootasime mingit tohutut järjekorda ja läksime hästi vara, aga... mingit järekorda ei olnudki! Kassas teavitas üks turvamees kassatädi, et kaardimaksed neil täna ei toimi. Hea küll, meil oli sularaha kaasas. Edasi tuli turvakontroll. Üks turvamees oli pärast seda veidi kohmetum kui tavaliselt. Läksime siis lõpuks saali ja tuli välja, et seal oli peale meid veel umbes 8 inimest! Isegi DJ ei olnud veel oma tööpäeva alustanud:D

Nojah, mõtlesime, et võtame siis midagi juua. Kuna ma pole kunagi mojitot saanud, siis tahtsime neid. Baaridaam palus natuke oodata. Ootasime. Siis tuli ta tagasi ja ütles, et mojitosid hetkel ei saa. Me mõtlesime, et hea küll, me võime nati oodata, et millal siis saab? "Homme" Einoh, tõsiselt!:D

Otsustasime siis siidrite kasuks. Tädi leti taga asjatas natuke ja ütles siis:"Palun minge teise leti juurde, mul kassaaparaat ei tööta..."
Teise leti juurest saime oma siidrid kätte. Sularaha eest.

Vaatasime ja ootasime nati. Ja ilma et oleksim kasvõi ühe tantsuliigutuse teinud, läksime vähem kui tunni aja pärast minema:P

Plaan oli minna kasiinosse. Sellisesse, kus saab laua taga mängida. Käisime siis mööda linna ja otsisime selliseid. Osade uste vahelt piilusime sisse ka ja lõpuks jõudsime Draamateatri vastas olevasse kasiinosse. Seal küll laudasid ei olnud, aga siis oli juba nii külm, et me ei viitsinud enam linna peal kolada.

Istusime siis kenasti suht esimeste masinate taha maha ja püüdsime sinna raha sisse toppida. See ei õnnestunud eriti ja siis tuli üks mees meile appi. Ma arvan, et ta oli mingi saalivalvur või midagi. Siis ta seletas, et uusi rahasid masinad vastu ei võta ja uued tunneb ära selle järgi, et neil on mustad kirjad vms. peal. Ja siis ta küsis, et kas me tahme võimalikult kaua aega surnuks lüüa ja sel hetkel kui ma "Ei" vastasin hüüdis Karin kõrvalt "Jaa!":D

Ja siis see mees näitas, kuidas 10-sendiste panustega mängida. Natuke aega mängisime, siis hakkas igav ja läksime ära.

Pärast kolasime vanalinnas ja otsisime kohta kus saaks kakod juua. Seda me ei leidnud ja läksime tagasi ühikasse. Selle trepikojast avastasime kakaomasina (üllatus, eksole!:D) ja selle sisu oli täiesti joodav.
Pärast lobisesime veel nati (mingil imelikult põhjusel oli tohutult naljakas) ja juba enne hommikut saime magama. Kella 5-paiku läks Karin vabatahtlikult õue külmetama. Ausõna!

kolmapäev, detsember 12, 2007

Detsembri algus

1. detsembril sain kaua magada, sest mul oli põhimõtteliselt veel sünnipäev:P Siis kui üles ärkasin, kaunistasin veidi maja (seest ja väljast) ja aitasin (vist...) nati õhtuseid asju ka ette valmistada. Õhtul tulid külalised. Kõige lemmikum oli mul Hanna - ta on juba nii suur, et saab nunnutada ja ta naerab ja puha ja magama sain ta ka panna nii et ta päriselt magas ka! Natukene aega... Hullult nunnu:)
Kõrges vanuses leidsin uue lemmikjoogi ka - punane vein Coca-Colaga - hullult hea;) Ja sugulased on mul maailmalahedaimad!

6ndal käisime Voxikatega Pänus Sütevaka Gümnaasiumis esinemas. Ema, Heli, Herlend ja Priit olid ka kuulamas, ülejäänud publik oli vist Süteka koor (ei tegelt oli natuke muud rahvast ka ikka...).

8ndal tõusin hommikul kell 5 (tegelt ka! ja see oli veel LAUPÄEV!!!) ja kella 6-paiku hakkasime Kädiga sadama poole liikuma. 8.15 läks VikingLine laev koos meiega Soome. Lainetas päris kenasti - paar korda purunesid köögis ja saalis nõud seetõttu, et nad lihtsalt laualt maha sõitsid (minu küünelakk ka! Selle sain õnneks tänu sõbralikule slaavi noormehele tagasi:)) ja üks inimene oli oma hommikusöögi laevapõrandale jätnud (oli küll rõve, jah)... Kohale jõudsime enne kui asi väga hulluks läks:)

Helsinki oli ilus. Pärast seda kui kaardi õiget pidi ette saime, läks loogiliseks ka ja hakkasime paremini igasuguseid kohti üles leidma. Kuna asja mõte oli poodlemine/ostlemine (vähemalt on eestikeelsed sõnad!) võtisme esimesena ette Aleksandrikatu (või midagi sarnast), mis on vist umbes sama nagu Pärnus Rüütli tänav. Sellel Aleksandritänaval on hullult lahe see, et jalakäijate osa on veidi kõrgem ja kahe tänavapoole vahel sõidavad trammid. Ja poode on palju. Foorumis ja Kamppis käisime ka. Aitäh Priidule šopinguvihjete eest! Huvi pärast jalutasime ühelt turult läbi ja käisime rongijaama vaatamas. Need olid nagu ameerika filmidest - vanaaegsed ja ilusad. Sõime PizzaHutis, sest see oli Hispaanias nii hea. Soomes ta nii hea ei olnud, aga hea ikkagi. Pärast hakkas vihma sadama ja laeva väljumise aeg hakkas lähedale tulema ja me ei teadnud päris täpselt kuidas sinna minna. Tee sadamasse oli pikem kui kaardilt tundus (sest sinnamaani olid kõik teed lühemad tundudnud) ja pideva kontrollimise tõttu läks kaart vihmas katki... Aga sadamast sain uue ja kõik oli jälle korras. Nüüd oli meil aega üle. Õnneks võttis Kädi H&Mist selle poe ajakirja - see oli huvitavam kui mõned eesti naisteajakirjad. Müts jäi sadamasse toolile...

Laevale saamiseks trügisid inimesed nagu nõukaaegses juustujärjekorras, aga laev ise oli suur ja ilus. Käisime vist 3 korrust läbi, sinna kus ainult kajutid on, me ei läinud. Istmed olid tunduvalt mugavamad kui VikingLine omas ja seetõttu saime kenasti magada. Vahepeal käisime laeva poes kommi ostmas (ei saa ise ka aru, miks me seda mandril teha ei võinud...). Kõrvarõngad sain ka - ilusad valgete kivikestega!
Ja kuna oli tormine tahtsin õues ka ära proovida, et mis tunne on. Kädi oli lõpuks nõus muga kaasa tulema. Oli küll tuuline. Nii tuuline, et ma ei julgenud äärest üldse lahti lasta ja päris servani minna. Isegi hingata oli raske kui näoga sõidusuunas seista. Tulime üsna kiirelt sisse tagasi. Aga laev ise kõigutas vähem kui mineku oma ja kui pärast esimest otsa mõtlesin, et viimane laevasõit minu elus, siis see sõit mulle juba meeldis.
Tagasi ühikasse jõudsime mingi aeg enne 24. Järgmisel päeval ärkasin umbes 14.30:)

Õhtul tegin õunakooki, kuna töö juures teeb igal jõulukuu hommikul keegi midagi head ja esmaspäeval oli minu kord. Õhtul jälle trenn ja jaapani keel. Eelmisel nädalal ma keeletunnis ei käinud, aga seekord oli nii hea - enamus (kui mitte kõik) eelmisest tunnist korrati üle. Hullult lahe. Järgmisel nädalal on viimane tund... ühest küljest on hea meel, sest ma ei jõudnud lõpuks üldse neid kodutöid teha, teisest küljest on kahju, sest tegelt on tund ja õpetaja lahe ja jaapani elu-olu ka.

8ndal läksime peale lõunat pisikesse bussi ja sõitsime Paidesse Jaanuse juurde, sest tema aiamajake oli valmis saanud. Nii nunnu ja kaminaga oli. Ja jõuluvana käis meil külas - olime vist ikka üsna head lapsed:P Õhtu ise oli tohutult mõnus ja tagasitee naljakas:D
Saladuskatte all võin öelda, et mul ongi ilmselt parimad kolleegid;)

Täna harjutasime trennis Practice Nighti kava, sest juba sel pühapäeval on esinemine. Ja Karin tuli ka mulle külla. ÖÖSEL!!! Ja krabistab ja laamendab siin ja öösel kindlasti laiutab ja norskab ja räägib ja peksab! Aga selle eest lähme homme Parlamenti:D