Sõprusest...

Elas kord poiss, kes oli väga äkilise loomuga. Ühel päeval andis isa pojale kasti naelu ja käskis pojal iga kord, kui ta vihastab ja kellegagi riidu läheb, lüüa 1 nael aia sisse.
Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda. Lõpuks tuli päev, mil ta ei löönud ühtki naela. Siis läks ta isa juurde rõõmusõnumit teatama. Isa soovitas pojal aiapostidelt välja tõmmata ühe naela päevas, juhul kui ta ei ole kellegagi tülitsenud. Päevad möödusid ja lõpuks sai poeg isale ütelda, et aial pole järel enam ühtegi naela. Isa järgnes pojale aiani ja ütles: "Poeg, sa oled käitunud väga hästi, kuid vaata nüüd aias olevaid auke: aed ei ole samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled, ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid ka noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav.
Sa võid andeks paluda ükskõik kui mitu korda, kuid see haav on ja jääb. Verbaalne solvang on sama valus kui füüsiline. Sõbrad on haruldased kalliskivid. Hoia neid."

Modulatsioon

Nüüd tean kindlalt: ma vihkan modulatsiooni!