Singapur ja Malaisia

Esimest korda elus lendasin äikesetormis! Ei ole mõnus öösel aknast piksenooli vaadata. Kohe üldse ei meeldinud. Õnneks oli piloot soomlane ja lend läks ilma igasuguste viperusteta.

Singapur oli lahe - jalutasime niisama linna peal, sõitsime nende suurepärase metrooga ringi ja käisime Sentosa saarel. Sentosa oli meie suurim Singapuri elamus - see on nagu lõbustuspark/puhkekeskus. Me turnisime natuke ja rallisime natuke ja siis kolasime niisama ringi, sealsed tehisrannad on hästi ilusad. Eelviimasel päeval läksime paariks tunniks Singapuri teaduskeskusesse ja välja jalutasime siis, kui koht kinni pandi - üle ootuste põnev oli:)

Toidu osas veel eriti eksperimenteerima ei hakanud - McDonaldsi burgerid olid põhimenüü (kuigi need on siin veidi erinevamad kui mujal - nt on kartulipudru ja seentega burger põhimenüüs!), aga korra käisime India tänavakohvikus ka (sest me elasime Väikse India piirkonnas) ja ei pidanud pettuma.

Siis lendasime Malaisiasse. Sepangi. Reedel vaatasime treeninguid terve päeva ja meil lubati igal pool ringi jalutada. Kasutasime loomulikult võimalust ja käisime kõige kallimatelt kohtadel istumas - sealne müra oli ikka kordades tugevam kui meie esimeses kurvis. Õnneks anti meile piletitega kõrvatropid kaasa. Ju nad teadsid, mida oodata.

Igatahes sel päeval saime istuda erinevate bokside ees ja vaadata, kuidas neis töö käib, käia viimasel kurvil olevas tornis, mis muidu tundub fotograafide lemmikkoht olevat ja proovida erinevaid isetekohti (sest enamus kohti olid vabad). Oleks saanud bokside juurde jalutama ka minna, aga tavainimesed lubati sinna alles siis, kui kõik sõitjad koju läinud olid ja me loobusime sellest.

Laupäeval olid autode ja pisikeste vormelite võistlused, kolmas treening ja kvalifikatsioon. Enam igale poole ei lubatud, sellepärast istusime oma kohtadel. Vaatasime vist peaaegu kõik võistlused ära. Mida telekas ei näidatud, oli õnnetus viimasel võistlusel enne kvalifikatsiooni, kus mingi õlimoodi asi autode kokkupõrkes tee peale sattus. Loomulikult koristati see kiirelt kvalifikatsiooni ajaks ära.

Ja viimasel päeval oli võistlus. Me läksime kohale hommikul kella 10ks, et kell 12 toimuval autogrammide jagamisel Schumit näha. Ootasme umbes 2 tundi, trügisime natuke ja nüüd on mu Eesti lipul kümne vormelisõitja autogrammid! Mul võttis pärast ikka aega, et välja selgitada, kelle omadega siis ikka tegu on (v.a. Schumi), aga siin nad siis on - Virgin Cosworth: Jerome D'Ambrosio ja Timo Glock, BMW Sauber F1: Kamui Kobayashi ja Pedro de la Rosa, Mercedes GP: Nico Rosberg ja Michael Schumacher, Force India: Adrian Sutil ja Vitantonio Liuzzi, Torro Rosso: Sebastien Buemi ja Jaime Alguersuari.

Sõit ise ei olnud pooltki nii põnev kui nädal hiljem toimunud Shanghai oma, aga ise koha peal olla ja oma silmaga kõike näha on kirjeldamatult äge.

Oh ja veel - ma ostsin laupäeval sealt Petronase särgi ja pühapäeval tulid inimesed mu juurde ja tahtsid minuga pilte teha - see oli nii naljakas! Ega ma siis kade ei olnud, poseerisin laste ja täiskasvanutega. Ego nüüd mõneks ajaks jälle upitatud!:D

Viimasel päeval käisime Kuala Lumpuris ka ära. Vaatasime Petronase tornid üle, jalutasime teletornini, käisime turistiinfo keskuses ja Hiinalinnas. Hiinalinna parimaks avastuseks olid pisikesed kalad, kes jalgadelt surnud nahka söövad. Kui juba kalad ette jäid, pidime ära proovima, et mis tunne on! Ülinaljakas! Nii kõdi, et kõik inimesed itsitavad ja kiljuvad 10 minutit järjest (jah, mehed ka!), aga pärast on jalad mõnusalt pehmed ja surisevad veel tükk aega tagantjärgi. Kohe kindlasti ühte dollarit väärt üritus.