Alaril külas

Peale tööd (OK, pisut enne tööpäeva ametlikku lõppu) startisime viimase kambaga töö juurest, et minna Alari maakodu vaatama. Kohale jõudmine ei olnud liiga lihtne - isegi GPSi ja prinditud kaardi abiga suutsime veidi suurema ringi teha. Õnneks ei läinud selle peale palju aega ja varsti olimegi kohal.

Koht ise oli suhteliselt Tallinna külje all, aga asula sees tundus nagu oleks kaugel linnast eemal. Maja ja tee vahel olid puud ja põõsad ja hoovi sisse sõites oli tunne nagu siseneks teise maailma - maja ise ja kõrvalhooned olid päris vanad (ei jäänud täpselt meelde kui vanad), aga hästi säilinud. Alar tegi meile majas ekskursiooni ka. Kõrvalhoonetes olid veel saun ja vana sepikoda. Sepikoda oli kunagi päriselt ka kasutusel olnud ja seal oli ahi jakõik muu vajalik olemas. Ainult lõõts oli ajaga otsa saanud.

Saun oli samasugune nagu "Kevade" filmis. Esimest korda nägin päris elus sellist. Poisid käisid seda ise katsetamas ka ja ainult kiitsid:)

Vahepeal tibutas natuke vihma, siis istusime verandal. See oli selline igast küljest akendega. Ideaalne suvistel hommikutel istumiseks.

Pärast mängisime koroonat ja petanque'i ja siis oligi kell juba nii palju, et oli aeg koju minna. Järgmine külaskäik pidi tulema Lõuna-Eestisse Janeki ja Marguse juurde:)

Viru Rally nädalavahetus

Neljapäeva õhtul pakkisin Kädi valvsa pilgu all valitud riided nädalavahetuseks. Reedel tulid Daniel ja Martti, võtsid meid Erkkiga töö juurest kaasa ja sõitsime Rakvere poole. See on Narva tee peal, muide. Mitte Eesti keskel, sest keskel on hoopis Paide. Ringikolamine on hea geograafiatund:P

Õige koha otsimisel sõitsime ilusti terve linna läbi, et see ka nüüd nähtud:D Kes veel ei tea, siis on seal suur pull, kes kaugelt tundub maja otsas seisvat, aga tegelikult on mäe peal. Ja kindluse varemed on ka.

Igatahes jõudsime mõne aja pärast ühte bensiinijaama ja ootasime kuni terve punt kohale jõudis. Siis jagati meid erinevatesse autodesse selle järgi kus keegi rajal oli ja läksime laiali. Mind määrati starti.

Sõitsime oma kohale. Ees ootasid juba kiirabi ja tuletõrje (kes peavad alati kohal olema, nii igaks juhuks). Siis pandi paika stardijoon ja mingi aja pärast toodi vajalikud paberid.

Pisut enne esimeste päris autode starti tuli politsei ja sõitis raja läbi ja siis mingi turvaauto ja siis 0-numbritega autod. Need rallisid juba päriselt:) Minu ülesandeks oli oodata starti tulevaid autosid, võtta neilt üks paberileht aegadega, viia see Marttile, võtta sama leht tagasi ja viia see uuesti kaardilugejale.

Alguses olid suuremad vahed, pärast 1-minutised. Kuna nägin elus esimest korda päris ralliautosid nii lähedalt oli hullult huvitav. Neil on päris palju asju teistmoodi kui tavalistel autodel, aga õnneks sain kõigile „miks“-küsimustele põhjalikud vastused. Ahjaa, peaks mainima, et üldiselt nad ei ole eriti vaiksed ja loobivad päris palju kive:P

Ja stardikell on ka teistmoodi kui tavaline – sellel hakkavad 30 sekundit enne starti sinised tuled 10-sekundiliste vahedega põlema ja 5 sekundit enne starti hakkab igal sekundil punane tuli põlema ja kui tuled kustuvad, võib minna. Ja kui keegi „varastab“ (ehk siis sõidab liiga vara laseri kiirest läbi), siis hakkavad kõik tuled vilkuma ja sõitja saab trahviminutid.

Et siis esimese päeva õhtul kestis ralli mingi 20 või 21-ni, siis pakkisime asjad uuesti kokku ja läksime kõik koos Erkki onu juurde. See asus umbes 20 km kaugusel ja pidavat olema Viru rallil käimise traditsiooniline ööbimiskoht.

Kohapeal panime telgid püsti, grillisime ja nautisime ilusat suveõhtut. Päris jaaniussi nägime ka! Nad on täiesti olemas ja helendavad. Ausõna, ise nägin!

Hommikul oli üsna vara äratus, sest pidime uue kiiruskatse jaoks asjad üles panema. Kiire hommikusöök ja minek.

Teisel päeval olime hoopis teises kohas – mingite põldude vahel (mis tähendas üsna suurt kogust päikest, mis on hea:D). Kui vajalikud seadmed üles pandud, oli meil vaba aega. Tänu Erkkile sain seda filmivaatamisega sisustada. Muide, „Stomp The Yard“ on hullult hea film;)

Teisel päeval oli minu töö täpselt samasugune nagu esimesel – viisin pabereid ühest kohast teise, ainult et nüüd nägime seda, kuidas autod A-sse tulid (see on mingi kontrollpunkt enne starti) ja siis oma järjekorda ootasid ja seda kuidas nad esimese osa sõitsid, sest üsna pikk sirge oli. Ja kuigi tundus, et esimese päevaga sain kõik teada, oli laupäeval ka veel avastamist küllaga.

Pärast katse lõppu läksime mingisse kohta, mille nimi mul enam meelde ei tule, aga seal olid kõikide autode remondimehed ja hoolduskohad. Saime nende juurest kõik läbi ka jalutada. Kahjuks olid enamus juba ära läinud, aga mõnda ikka nägin:)

Tagasi sõites nägime vihmapilvi ka, mis pisikesi keeriseid tegid. Päris lahe oli. Ja siis kui sõitsime, saime lõpuks vihma ka. Pärast päikselist nädalavahetust Rakveres(A)

Õhtul oli tõsine tolmuahvi tunne ja üli-üliväsimus peal. Seekord jäin vist isegi enne Kädit magama:D
Selle eest oli pühapäeval hea ärgata. Läksime kohe hommikul Kädiga linna peale poodidesse. Vaatasime lõpuks ometi Rottermanni keskuse üle. Ei olnud midagi sellist, mille pärast teist korda tagasi läheks. Siis viisime ostetud pudi ühikasse, tegime Hesburgeris kiire lõuna, saime Erkkiga Plazas kokku ja läksime „Tagaotsitavat“ vaatama.

Pilvekeerised tagasiteel

Minu isiklik tigu esimese päeva metsast

Jaanipäeva nädalavahetus

Jaanipäeva soojenduseks käisime pühapäeval Kergus "Mikumärdi" etendust vaatamas. Üritus oli Kaisma järve ääres. See on tohutult ilus koht.

Kohapeal sain Kerstilt-Koidult Hanna endale:)

Etendus ise tundus lahe, kuigi meie kohalt eriti jutust aru ei saanud (sest sinna seda eriti ei kostnud, eriti kui keegi kõrval rääkis). Selle asemel vaatasin niisama ja mängisin Hannaga. Kui tal tuju kurvaks läks, tuli Kersti ja aitas:)

Vaheajal käisime jalutamas ja Mailisega Adyle lilli korjamas.

Pärast vaheaega olime juba tunduvalt parema koha peal ja kuulsime etendust ka. Nüüd oli Hanna ema käes ja ma sain temast pilte teha. Ta oli nii armas ja tundus, et talle endale meeldis ka meie fotosessioon:D

Pärast etendust läksime sugulaste juurde koju ja seal sain veel lastest pilte. Nüüd juba koos Meriti ja Mailisega.

Päris jaanilaupäeval sadas vihma, nagu tavaliselt. Isegi lõke ei tahtnud eriti põleda. Isa oli läbimärg kui šašlõkki küpsetas. Võtsin vihmavarju kaasa ja seisin viimase osa ise seal lõkke kõrval. Hullult oli vaja trikitada, et tuli põleks:D

Pärast ei olnud toas ka midagi teha ja õues oli külm ja mul hakkas tohutult igav, sellepärast läksime isaga linna poodi:) Idee oli ainult juuksevärvi osta, aga lõpuks tulime mingi hullu kolaga tagasi:D

Õhtul läks ilm ilusaks ja läksime Aresse jaanitulele. Esialgu plaanitud tunnine lõkke vaatamine venis tunduvalt pikemaks, kuna tuttavaid inimesi oli arvatust rohkem:)

Pühapäeval oli mul vaja kuidagi Tallinnasse saada ja kuna Keity sünnipäev ja 9-klassi lõpetamine olid meie poolt tähistamata, sõitsime sugulastele külla. Vaatasime nende maja juba ma-ei-tea-mitmendat korda üle.

Nüüd on neil Huberti (:'() asemel kass Kessu, tema oli armas. Ja Keviniga sai jälle möllata nii palju, et ta pärast lihtsalt Aimari sülle magama jäi:)

Mõned pildid ka Kergus käimisest (ülejäänud 340 panen plaadile ja toon millalgi ära:))

Merit oma ema ja õega

Kaunitar Mailis


Hanna oma vanaisaga


Merit oma vanaisaga


Hanna

Kinonädal:D

Teisipäeval käisime Kädiga "Seks ja linna" vaatamas. Ostsime kohe hommikul piletid ära ja umbes lõunaks oli meie seanss juba välja müüdud.
Loomulikult jäin ma kinno nati hiljaks (ei midagi uut...) ja erinevalt kõigist teistest filmidest ei lastud seekord alguses reklaame. Kädi jõudis õigeks ajaks. Mina siis jalutasin alguses ekraani eest läbi ja siis terve rea eest läbi ja jõudsin temani:D Õnneks on Plazas reavahed üsna suured:D

Film ise oli see sama hea (kui mitte parem) kui telekas jooksnud seriaal. Nalja sai isegi rohkem. Ära tulles nägin selle suure naistekarja seas tervelt kahte meest saalist väljumas:D
Pärast kolasime nati Virus ja läksime tagasi ühikasse.

Kolmapäeval käisin jälle kinos. Seekord Erkkiga ja "Abielu Vegase moodi":)
Enne käisime söömas ka. Sellises kohas, kus saab vaadata, kuidas sulle süüa tehakse ja valida, mida sinna sisse pannakse ja maitsetaimed kasvavad laua peal ja üldse oli see ilus ja hea:)
Film oli ka naljakas ja armas... Nagu sellised ikka:)

Laupäeval tähistasime Kristo suurt juubelit. Seekord jälle suvilas. Peaaegu kõik olid kohal ja sain jälle meie grupi pisikest järelkasvu nunnutada. Kuna vihma sadas, olime kõik kenasti katuse all koos ka. Sünnipäevi peaks rohkem olema, näeks tihedamini:D

Õhtul läksime Katre ja Markoga Hollykast Ibiza peolt ka läbi:)

Palju õnne, kallis õdekas!

Minu õdekas lõpetas täna SSE Riga ja on nüüd kõrgelt haritud.

Palju õnne!

Muidu käisime aktust ise koha peal vaatamas ka. Ja vanaema võtsime kaasa. Mulle hullult meeldis see, et nad läbi saali sisse tulid ja välja läksid ja see et nad said laval istuda ja see, et igaühe pilt seinal oli sel ajal kui ta tunnistuse sai ja et rektoril oli taalar seljas ja et Gaudeamust sai laulda. Ja see ka, et viimase kõne tegija mees oli lahe:D

Loomulikult soovin õnne ka kõigile teistele lõpetajatele ja ärge muretsege, kindlasti jätkan oma suurepärast fotograafikarjääri:P

Pärast tegime tee ääres pikniku, käisime Häädemeeste kive söömas ja viisime vanaema koju. Tee äärest sain endale lõpuks 3 hõbepaju oksa. Loodetavasti hakkavad kasvama ka. Mul on nendega suured plaanid:)

Palju õnne, kallid vanemad!

Minu vanematel on täna 27. pulma-aastapäev!

Palju õnne, õhtul kallistan!

Suvekool ja filmiõhtud

Juuni algus tähendab pisut tõsisemat trennihooaega - algas suvekool. Tõsisem sellepärast, et suvekool kestab ainult 2 nädalat ja selle ajaga proovime, kas saame tugevamas grupis ka hakkama või mitte. Tantsud on raskemad ja õppimine tunduvalt kiirem, aga loodetavasti tuleb välja ikka:P

Neljapäeval tegime oma kamba omadega esimese filmiõhtu - vaatasime "Sin Cityt". Alguses olin suht segaduses ja vaatasin, et see on mingi eriti imelik film, aga kui asjale pihta sain, oli päris hea ikka. Paari nädala pärast kordame:)

Pidu-pidu-pidu!

Plaanide kohaselt ootas mind ees mõnus rahulik mitte-midagi-tegemise-ja-päevitamise-nädalavahetus. Nagu arvata oli, ei läinud kõik päris plaanide kohaselt...

Reedel jõudsin tänu Silverile tavalisest oluliselt varem koju. Üllatus oli üsna suur, kui avastasin, et uksed on lukus ja koerast ainult kett järgi jäänud. Helistasin siis emale ja tuli välja, et nad käisid alevis Tommyt marutaudi vastu vaktsineerimas ja pidid kohe-kohe koju tagasi jõudma. Tom oli autost välja saades kohe eriti õnnelik:D Loomulikult ei saanud me kasse niisama jätta ja kuna ema ei viitsinud uuesti minna, siis läksin ise. Alguses panime Sassi koti sisse ja Pätule jalutusrihma kaela, aga se ajas nad nii paanikasse, et kohe kui autosse saime, päästsime nad uuesti lahti. Nad pole vist varem eriti autoga sõitnud ja see tundus nende jaoks üsna huvitav. Nii huvitav, et juhtimine muutus suhteliselt keeruliseks - Pätu püüdis pedaalide juurde ronida, Sass läks rooli ja armatuuri vahele nii, et ma ei saanud enam rooli keeratagi:D Mõne aja pärast oli Sass mul hoopis süles ja iga pedaalivajutus tähendas üsna teravaid küüsi mu jala küljes. Enda jalgade huvides sõitsin 60ga:D Karini tegemisi Pätuga ma selle juures eriti ei märganudki:D
Lõpuks jõudsime ikka kenasti kohale ja kassid said vaktsineeritud. Tagasitee oli pisut rahulikum ja me nägime esimest korda elus lõõtsutavaid kasse:D
Õhtul läks kassi- ja koerakarvadest auto puhtaks saamisele ikka päris kaua aega:P

Laupäeva hommikul läksime Kaismale – toimus Kergu põhikooli ümbernimetamine lasteaed-algkooliks. Sellega seoses toimus ringkäik vanade koolimajade juures, vanemate klasside õpilased istutasid kooli hoovi puid ja saalis oli pidulik aktus. Isa käis vanu aegu meenutamas, meie Kariniga niisama huvist kaasas.

Õhtul läksime tädi Hilja sünnipäevale. Nagu ikka sõime, jõime, jutustasime:)

Pühapäeval tulid sugulased hoopis meile külla – kuna Karin peale oma aktust kohe ära sõidab (ja kuna see üleüldse Riias toimub:D), pidasime lõpupeo ette ära. Tohutult hea meel oli, et kõik pisikesed ka kaasa võeti. Nendega oli nii lahe.

Õhtupoole käisime alevis lastekaitsepäeva kontserdil, kus Mailis ja tädi Hilja ka esinesid. Pärast seda tulid osad sugulased veel meile, aga ma pidin siis juba Tallinnasse ära minema.