Lühidalt veebruarist

4.-5. veebruar
Esinemisoskuste treening, mille korraldas Invicta ja viis läbi Maret Ahonen. Mulle tohutult meeldis. Saime hästi palju esineda üksteisele, aga sellest hoolimata oli mul ka teise päeva lõpus päris kena närv sees.

Üldiselt sain teada, et tõsistel teemadel rääkides ei mõju ma usutavalt (liiga palju naeratamist ei ole hea), aga ilmaennustajaks ja kosmeetikast rääkivate saadetesse sobiksin küll. Kui kunagi suurt erialamuudatust tegema hakkan, lähen ilmatüdrukuks:D

Ja vastlapäeva tähistasime ka - käisime sõpradega Harjumäe liuväljal uisutamas (mis tähendas seda, et mina ja Sven uisutasime ja teised istusid sel ajal kohvikus:D) ning Stereos ja Patrickus istumas. Selliseid üritusi peaks tihedamini korraldama.

6. veebruar
Käisin Lasnamäe majas ISDNi koolitusel. Sisu poolest sain küll targemaks (ja oli huvitav ka), aga kõige eredamalt mäletan ikka seda, kuidas cat5-kaablit (tavaline internetijuhe) otsastasin ja kronesse traate kinnitasin. Jälle üks uus tööplaan - kunagi hakkan tehnikuks ka, sest siis saab igasuguseid asju ise valmis meisterdada:P

Aa, ja päeval käisime Lindakivi keskuses söömas - seal oli tõeline Nõukaaja suhtumine, kus letitagune tädi oli A ja O. Aga kogemus seegi:)

9. veebruar
Käisime kooriga Tartus Tuljaku konkursil. Esinemine läks tohutult hästi, aga mingit kohta me kahjuks ei saanud.
Teistest kooridest, mida nägin, oli kõige parem Endla segakoor. Tohutult head. Mina oleks nemad pannud võitjaks kõrgemas kategoorias, kui nad ise osalesid. Tõelised lemmikud. Vabal ajal käisime Püssirohu keldris.

Õhtul oli kontsert, kus esines Tallinna reaalkooli sümfooniaorkester Rea:lMažo:r (on vist õiged andmed). Ma olin tohutult üllatunud selle üle kui head nad on - tõeliselt nauditav elamus. Ja lugude valik oli ka lihtsalt super! Kaasatud olid ka solistid ja mõne laulu juures isegi terve koor. Ühe loo muusikalist "Hüljatud" laulsime kõik koos. Super, ma ütlen! Nende esinemisi läheksin hea meelega veel vaatama.

Aga kooriga õpime nüüd veel ühe loo juurde ja valmistume Slovakkia konkursiks.

12. veebruar
Käisime Karini juures tagantjärele ta sünnipäeva tähistamas. Natuke vastlad oli ka ja nüüd ma tean, mis maitsega on läätsesupp.
Hästi mõnus õhtu oli:)

14. veebruar
Hommikul leidsime kõik enda laualt töö juures märgi, igal erinev kiri peal. Minu oma oli "nii nunnu". Nii nunnu, eks!:D
Tegime ka sõbrapäeva istumise kohvinurgas. Peale lõunat soovisime Henryle head reisi.

18. veebruar
Kuna trenn ära jäi ja Kristi helistas, otsustasime, et teeme Raini ja Sveni juures mängude õhtu. Esialgne plaan oli küll Alias, aga kuna seda oleme juba ma-ei-tea-kui-palju mänginud ja kilekotis oli ka täringumäng, mille nimi mulle meelde ei tule, aga mis algas F tähega, mängisime hoopis seda. Hullult hea oli mängida, kui mul kogu aeg 6-d tulid, aga kahjuks ei tähendanud see enamus kordadel üldse mitte võitu:P
Lahe oli ikkagi ja millalgi peame kordama.

20. ja 21. veebruar
Õppisin uusi asju programmi kohta, mida uuel kohal kasutama hakkan, sest alates 1. märtsist olen protsessidisainer (mitte tootejuht) ühes teises osakonnas. Ettevõte ise jääb samaks.

23. veebruar
Hommikul vara sõitsime ema ja Heliga Pärnusse - paraadile. Tundus, et seda tegid väga paljud, sest meiega samas suunas liikus ühtlane vool samal ajal kui vastutulijaid eriti ei olnud. Auto parkimine läks üllatavalt valutult ja saime suht lähedale (võibolla oli põhjus selles, et parkisime ülbelt kellegi garaažiukse kinni:P).

Üle silla minek oli juba täiesti elamus - mõlemad küljed olid rahvast täis ja kõik liikusid rahulikult kesklinna poole. Autosid enam ei olnud, sest kesklinn oli neile juba eelmisest õhtust alates suletud. Silla linnapoolses otsas jagasid sõdurpoisid väikseid riigilippe. Nii tähelepanelik neist! Silla otsas seistes paistis juba ära, et marssijad on üles rivistatud. Läksime parimat vaatamiskohta otsima. Eriti lihtne seda leida ei olnud, sellepärast jäime lõpuks raamatukogu ette. Just sellise koha peale, et Endla esine plats ilusti paistis.

Presidendi ringkäigu ajal Ilvest ennast ma ei näinud. Tema asukoha reetis karvane mikrofon. Kõnepidaja mehe jutt oli huvitav. Pani kohe kuulama (tavaliselt ma kõnesid kuulata ei viitsi). Ja paraadi marssimise vaatamine oli lahe. Selja taga olid tädid, kes teadsid vormi järgi, mis meestega tegu on (merevägi, kaitsevägi jne.) ja jagasid seda infot abivalmilt ka teistele (või siis ma lihtsalt kuulasin nende omavahelist vestlust pealt:D). Mõte on selles, et olin hästi informeeritud. Lennukid ja kopterid olid ka kohe eriti lahedad. Eriti lennukid.

Pärast saatsin ema ja Heli ära ja läksin Sveni, Kersti ja Kristiga linna. Vaatasime sõjamasinad üle, tahtsime laevale ka (vähemalt mina tahtsin hullult), aga kuna seal rahvast nii palju oli, ei saanudki... Selle asemel sain TexMexi toite maitsta (šokolaadikook, mmmmmm..... :D), Kessuka ergomeetrivõistlust vaadata (ta on muide selles kõige parem!), pubibussist osa võtta (khmm... hea küll, osaliselt...) ja Kuuris Untsakate esinemist nautida. Presidendipaari nägime ka - ootasime Endla ees üle te saamist täpselt sel hetkel, kui vapiga preisdendi auto nina eest läbi sõitis. Võin nüüd presidendi nägemise oma tööde loendist maha tõmmata:D

Ja muuhulgas avastasime, et meelelahutuse osas on Pärnu ikka masendav - selleks et saaks laupäeval piljardit või bowlingut mängida, pead varem aja kinni panema, sest muidu on mõlemad kohad juba hõivatud:D

Aga üldilselt oli tohutult lahe päev. Eriti selle pärast, et tegelikult pidin kohe peale paraadi koju minema, aga lõpuks jõudsin sinna umbes 12 tundi hiljem (aitäh Kristile ja Kaurile kojutoimetamise eest).

24. veebruar
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti vabariik!

Õhtul nägin natuke ka vastuvõttu ja leidsin (ehk siis sain kinnituse oma veendumusele), et meil on tohutult armas presidendipaar. Ja ilus. Väga ilus.

25. veebruar
Tähistab karmi trenninädala algust - kuna eelmisel nädalal trennid ära jäid, on sel nädalal neid 5. Esmaspäeval 2 korda, KNR 1 kord. Pärast esmaspäeva olen veel elus ja ei olegi nagu väga hull:)

Palju pisiasju

Nädalavahetus algas (nagu tavaliselt) pärast trenni bussiga kodu poole loksudes. Bussi peale minemisega kaasneb alati väike mõttetöö - kas minna varasema 10-ga, millega peab vähemalt 20 minutit õues külmetama, aga saab kindlalt enne maaliini tulekut kohale või minna hilisemaga, mis stardib TTÜ eest täpselt samal ajal kui maaliin Bussijaamast ja idee poolest jõuab ka samaaegselt Pääskülla.
Seekord (nagu tavaliselt) läksin hiljem, sest ühikas oli liiga palju vaba aega ja hakkasin muude asjadega tegelema... Õnneks sõitis 10 mõnest peatusest mööda, kiirusega ka eriti tagasi ei hoidnud ja nii olingi enne Pärnu bussi kohal:)

Tee läks suht kiiresti. Avastasin, et pean oma lugusid MP3-mängijas uuendama - mõned juba nii ära kulunud, et enam ei viitsi kuulata ja mingil põhjusel tulevad just need suvalises järjekorras mängides kohe eriti tihti.

Laupäeval sain Kevinit hoida. Temaga on nii lahe - nüüd ta juba jutustab ja teeb igast asju ja hullult asjalik on. Eriti lahe oli temaga ajalehti lõhkuda ja lehesadu teha - muidu seda nagu ei tohiks teha ja siis ta alguses vaatas, et ma olen veidi imelik, aga pärast meeldis küll. Tohutult lahe:D

Ja siis helistas Elfi ja ütles, et Portugali reis toimub ja kutsus viiulit mängima. Loomulikult olin nõus:D
Tahtsin isegi nati harjutada, aga mu vähemalt-aasta-avamata-kastis-seisnud-pilli sol-keelelt oli mõne koha pealt see pealmine mähistraat katki ja ma eriti ei julgenud seda pingutada... Ja suured keelekruvid vajusid hullult ja roop on vana ja väsinud ja sada muud häda ka, et häälestamisest mängimiseni ma ei jõudnudki. Tegelikult on hea, et Elfi meid uuesti mängima kutsus, sest nüüd saan lasta pilli parandada/hooldada. Varem seda võimalust ei olnud. Ja oma suures naiivsuses usun, et pärast korda tegemist kõlab ta paremini (varem on teadjamad öelnud, et juba ainult roobi vahetamisega peaks kõla paranema) ja mul tekib tohutu harjutamissoov.
EMA pillimeistrile (sest peale Raivo ja EMA omade ma rohkem siinseid viiuliparandajaid ei tea, aga nad ju hetkel Islandil ja suveni ma ei kannata oodata...) saatsin juba kirja ka, et mis ja kuidas. Loodetavasti saan juba sel nädalal ära viia, sest võtsin oma kalli viiuli juba suurde linna kaasa:)

Õhtul oli Eurovisioon. Minu lemmikuks oli Iiris Vesik ja ma isegi hääletasin ta poolt (päriselt ka!), aga võitis hoopis Kreisiraadio. Nende eelmise nädala esitus mulle eriti ei meeldinud, sest tundus igav (selle kohta, et tegemist on naljalooga), aga seekord oli juba parem. Ehk mõtlevad maikuuks veel midagi juurde ja siis saavad teised (välismaalased) ka aru, miks me just "Leto sveti" valisime.
Ülejäänud lugudest meeldisid mulle Kasearu (tõenäoliselt selle pärast, et see meenutab Termikat) ja Birgiti oma (lihtsalt ilus ballaad). Arvasin muidu, et kõik 11-14aastased hääletavad Kasearu poolt, aga ei olnudki. Üsna kaugele jäi hoopis.
Saadet ennast ma terves pikkuses ei vaadanudki, igavamate lugude ajal klõpsisin teistele kanalitele, aga lugude tutvustuste ajal vaatasin jälle - need ETV kokkulõigatud filmijupid seal vahel olid tohutult andekad:D

Pühapäeval läks juba veidi igavaks, sest õues oli jama ilm, telekast ei tulnud midagi ja arvuti jätsin linna. Mitte et sellega eriti midagi teha oleks olnud, sest meil jälle ei olnud netti. Jälle! Sel aastal on see nädalavahetustel pigem reegel kui haruldus, vähemalt siis kui ma kodus käinud olen.

Ja ühe Soome-reisilt ostetud kõrvarõnga kaotasin nüüd lõplikult ära:(
Tegelikult oli ta tagumine osa juba mitu korda ära kadunud, aga nüüd läks ise ka. Suurt leidmise lootust ei ole, sest tegin enne kadumise avastamist tolmuimejaga head tööd. Kahju, ilus oli.

Ahjaa, ja veel avastasin enda jaoks, et Jennifer Lopez on hea vannimuusika, vahelduseks muusikalihittidele ja Moulin Rouge-le... Ja need aastavahetuse hämarustest (eks, Karin:P) pärit vannipallid on üle prahi:D

Silveriga Tallinna poole tulles leiutasime igast lumesaju või päikese pööramise ja soola saamise teooriaid, millega kunagi Nobeli teaduspreemiaid võitma hakkame:D