Laupäeval võtsin oma 7 asja kaasa ja kolisin Karini juurde, sest ta lubas mulle õppimiseks oma tuba laenata. Kuna asukoht oli hea ja pererahvas lahke, veetsin seal terve nädalavahetuse. Kirja pandud materjali väga palju ei saanud, aga läbi loetud küll. Esmaspäeva hommikul pakkisin ennast jälle kokku ja läksin tagasi ühikasse õppimismaratoni jätkama.
Teisipäeval käisin juhendaja juures aru pidamas ja kolmapäeval Demokeskuses erinevaid vidinaid näppimas. Kuna me kahepeale ka ei suutnud jõuda soovitud tulemuseni, leppisin reedeks kokku kohtumise VoIP spetsialistidega.
Neljapäeval käisime Kariniga Estonias
Rigolettot vaatamas. Jõudsime korraliku ajavaruga Estoniasse, andsime riided ära ja hakkasime rõõmsalt saali minema, kui piletit kontrolliv neiu meile teatas, et oleme kontserdisaali poolel ja peame õuest läbi minema, et etenduste saali jõuda. Läksime siis kiirelt garderoobi ja võtsime oma riided tagasi ning kiirustasime õigele poolele:)
Ostsime kava ka, et ennast enne kursi viia, mis etenduses toimuma hakkab. Lugesin esimese vaatuse mingi 2 korda vähemalt läbi ja siis pidi ka Karin mulle igast asjad üle seletama, sest ma lihtsalt ei saanud mitte midagi aru - täielik kellaviieseebikas:D
Etenduse algus oli minu jaoks igav - tegevusest ei saanud aru ja laulud ei olnud kõige kaasahaaravamad, aga siis hakkasin tõlget lugema ja pean tunnistama, et see aitas järje peale:)
Teine vaatus oli oluliselt huvitavam ja lennukam. Nüüd saan väga hästi aru, miks vanasti teatrid nii popid olid - see, mida me peame 10. aasta jooksul telekast vaatama, näidatakse ära umbes kahe tunni jooksul!
Järgmise eneseharimise teemaks on ballett, sest seda pole ma ka veel kunagi varem näinud, aga oopereid tahan tulevikus kindlasti veel vaadata.
Reedel käisin siis töö juures VoIPi spetsialistidega rääkimas. Alustasime põhitõdedest ja sain palju uusi tarkusi juurde, mis mulle väga meeldis. Ainuke negatiivne asi selle külaskäigu juures oli see, et nad tõestasid ära, et minu valitud lõputöö teemat ei ole võimalik teostada...
Pühapäeval oli naistepäev. Meie pere jaoks möödus see päev sugulasi üle vaadates. Tänud kõigile meelespidajatele!
Järgmise nädala alguses püüdsin leida võimalust kasutada mingitki osa juba tehtud lõputööst ja leida sellele põhinev uus teema. See ei õnnestunud. Septembrist saati olin olnud äärmiselt rahul, sest ma teadsin, mida teha plaanin ja kus testida saan, mitteteostatava variandiga ei olnud ma kordagi arvestanud. Suht masendus oli.
Ülejäänud nädala veetsin uut teemat otsides - teisipäeval püüdsin internetis erinevatel tehnoloogiaalastel lehtedel kolades inspiratsiooni leida, kolmapäeval käisin rahvusraamatukogus (seal jamasin tükk aega oma kaardiga, mis seejärel lihtsalt ära uuendati ja siis käisin läbi erinevad saalid, et igalt poolt teada saada, et neil ei ole minu eriala jaoks vajalikke materjale) ja TTÜ raamatukogus. Sain tõsise raamatukogude üledoosi. Neljapäeval käisin jälle juhendaja juures ja õnneks oli ta mulle uue teema välja mõtelnud!
Reedel läksin jälle TTÜ raamatukogusse ja võtsin sealt kaasa 5 mahukat raamatut MPEGi ja digitaalse video kohta. Reedest neljapäevani veetsin enamus aega ninapidi raamatutes, et teema põhitõed endale selgeks teha. Mingil määral see ka õnnestus, aga kui järgmisel neljapäeval juhendaja ja ühe teise õppejõuga uuesti kokku sain, tundsin, et ei saa jälle mitte midagi aru ja lõputöö kevadeks valmis saamine on täiesti ebareaalne...
Sellelt kohtumiselt sain kaasa veel ühe raamatu ja nüüd pean 2 nädalaga MPEGide teema korralikult selgeks saama ja esimesed leheküljed kirja ka panema. Juhtus täpselt see, mida kõige
rohkem kartsin - lisaks viiele (hea küll, neljale, sest 1 kulus uue teema otsimisele) karmile õppimisnädalale pean hakkama nüüd tegelema tööasjade kõrvalt lõputöö kirjutamisega. Kui arvestada seda, et septembrist veebruarini ei õnnestunud mul töö kõrvalt mitte midagi kirja panna, siis ei ole lõputöö tulevik eriti helge... Kevad ja värgid ka ju:)
Aga igal juhul kavatsen ma kogu oma vaba aja arvuti taga veeta. Lootus pidi ju viimasena kaduma... :)
