esmaspäev, veebruar 07, 2005

Ooperifantoom


Pea poolteist nädalat tagasi õnnestus mul minna vaatama kauaigatsetud "Ooperifantoomi".Kauaigatsetud just seetõttu, et muusikat olin ma kuulnud, raamatut lugenud (no vähemalt kahte esimest peatükki) ja teiste seletusi kuulanud, aga oma silmaga polnud seni veel näinud.

Kuna läksime kinno suht hilisel ajal, oli peale meie saalis veel 6 inimest ja kuna meie olime esimesed, saime ka parimad kohad:)

Film ise oli lihtsalt võimas! Ma ei suuda välja mõtelda nii palju positiivseid väljendeid, mis annaksid edasi minus tekkinud emotsioone ja ma ei mäleta, et kunagi varem oleksin suutnud nii vaimustunult 2 ja pool tundi ühe koha peal istuda.

Need, kes muusikat armastavad, saavad aru, mis tunne see on, kui suurepärane lugu tekitab kananaha ihule:) Ja mis tunne see on, kui nii kestab 2,5 tundi.

Aga minge vaadake parem ise!
Ooperifantoom.

Hunt Kriimsilma 9 ametit

Nüüdseks on sess läbi ja kool käib jälle täie hooga (ok, mitte päris, kuna telekomi 3 aasta omasdel on nädalavahetus 4 päeva pikk...). Seoses sellega oleks loomulikult vaja leida endale ka mõned koolivälised tegevused, et mitte niisama olla:p

Just sellel põhjusel leidsin, et kooli-ühika-tinutamise-laulmise vahepeal võiks tegeleda ka pisematega.

Niisiis hakkasin jälle lapsehoidjaks! Nüüd käin hoidmas peaaegu aasta vanust Miat ja tema vennakest Erikut, kes peaks juba neljane olema. Ok, olgem ausad, siiani pole Mia minuga veel päris ära harjunud, sest kui me tahtsime kahekesi jalutama minna, siis naabermajast kaugemale ei saanud: võõras tädi oli veel liiga võõras... Sellegipoolest ei anna ma alla! Võtsime emme Ly ja venna Eriku kaasa ja läksime hoopis neljakesti jalutama! Siis oli juba palju lõbusam ja kõik hirmud kadusid! Ma ei väsi kordamast, et pisikesed on ikka väga-väga armsad:)


Nojah, kuna nädalasse jäid veel mõned vabad päevad, otsustasime õdedega pühapäevakooli tunde andma hakata! Esimene põhjus sellise ideega nõustumiseks oli loomulikult fakt, et väiksemana käisime ka ise pühapäevakoolis ja nüüd pole kedagi, kes seda praegustele noortele korraldaks. Olgem ausad: 3 pead on ikka 3 pead!

Esimene tund oli meil siis 30. jaanuaril. Kartus,et kedagi ei tule, polnud õnneks põhjendatud. Tund oli meile vist isegi uudsem kui õpilastele:D Esimesest kohmetusest üle saanud, hakkasime joonistama, rääkisime natuke tarka juttu, laulsime ja lõpuks tegime kamba peale oma nimedega pilvedest pildi. Järgmisel pühapäeval olid meie suureks rõõmuks jälle kõik kenasti kohal (peale kahe õpetaja...:$) ja tund olevat isegi lühikeseks jäänud... 13. veebruaril on kõik 3 õpetajat taas kohal ja eks näis, mis siis saama hakkab.

Pärnumaa viiulikoor

22. jaanuaril toimus Vändras esimene Pärnumaa viiulikoori kogunemine. Peamiselt osalesid loomulikult viiuldajad, aga kuna meie pere on alati pisut agaram kui vaja, eksisid VIIULIkoori ära ka akordion ja flööt:p

Esimesel kogunemisel osales 22 noort ja veel nooremat viiuldajat, kusjuures enne igasugust võimete tõestamist lahterdati meid õdedega kui lastemuusikakooli vilistlasi "ekspertgrupiks". Põhjus võis olla ka selles, et kui meid õdedega mitte arvestada, jäid kooris osalejate vanused 8 ja 15 aasta vahele...

Igasuguste huvitavate faktide kiuste oli ülimalt mõnus muusikat täis laupäev, kus sai laulda, tantsida ja loomulikult ka pilli mängida. Kuna viiulikoori kogunemine on suure tähtsusega sündmus Pärnumaa muusikaelus, ei puudunud ka ekskursioon Vändra muusikakooli ja Suurejõele Raivo Sildoja viiulitöökotta (ikkagi VIIULIkoor).

Pilte ajaloolisest sündmusest saab vaadata rahvamuusika kodulehelt ja järgmisest viiulikoorist saab osa võtta 12.märtsil. Siis koguneme juba Pärnu-Jaagupis:)