laupäev, oktoober 16, 2010

Totaalne muutumine - toa eri! (ja kõndiv katastroof)

Kuna mul oli vaba päev ja rämedalt igav, tegin toas totaalse muutumise! Tegelikult liigutasin mööbli juba 2 nädalat tagasi ära, aga nüüd vahetasin voodiriided ja tegin uued kardinad ja palju ilusam on!

Enne...
...ja pärast:


Muidu teen ikka tööd ja viimasel nädalal olen olnud kõndiv katastroof - kõik asjad lagunevad kui ma neid katsun (või noh, mõne asja puhul ei pea ma muud tegema kui seda vaatama ja asi läheb katki!). Siiani on nimekirjas pesumasin (2 korda), 2 konditsioneeri, purgilömastaja, mõned veekraanid, käru (mille ratas lihtsalt plahvatas! väidetavalt oli see esimene kord kahe aasta jooksul), uksevõti, ukselukud, kapiuks, toauks... saigi vist kõik. Eile külmutasin oma konditsioneeri ära - sulatamine võttis mitu tundi ja rämedalt palav oli.
Igatahes meie hooldusmeeskonna ülemus tervitab mind nüüd alati:"Mida sa nüüd ära lõhkusid?" Ja lõpetab vestluse:"Püüa mõnda aega mitte midagi lõhkuda".

Ja Alex tuleb homme hommikul tagasi. Tähendab Austraaliasse jõuab juba mõne tunni pärast, aga siia meie juurde homme hommikul.

Muidu vihmahooaeg hakkab tulema - juba mitu päeva sadas. Ja ma suutsin ennast veits päiksega ära põletada (sest päeval on hästi palav ja päike on hästi tugev ja mingi 4-6 vahel õhtul hakkab sadama alles). Osad Kakadu rahvuspargi vaatamisväärsused pandi juba kinni, sest autoga ei saa enam läbi, sest vett on liiga palju. Meil siin ei ole veel väga aru saada, et midagi muutunud oleks, muru on veits rohkem, aga see on ka kõik.

Muud põnevat hetkel ei olegi. Kallistused kõigile!

laupäev, oktoober 09, 2010

Annan teada, et meil hakkab vihmahooaeg vaikselt kohale jõudma - juba 2 ööd on sadanud (täna müristab ka veidi) ja terve järgmise nädala peaks ka iga öö sadama. Ülejäänud päev on ilus ja soe, ainult õhuniiskust on nati rohkem kui muidu. Päike on ka nüüd tugevam juba - täna sain mõnusa punase randi kuklale ja jalgadele.

Aga... et meil igav ei hakkaks, tähistasime teisipäeval tähistasime Alleni (üks kokkadest) sünnipäeva. Teemaks oli 80ndad, aga kuna me elame keset eimidagi, siis on meil 80ndad vastavalt võimalusele :D

Täna käisin ekskursioonil (sest mul oli vaba päev ja Alex on endiselt Inglismaal ja ma saan seda tasuta teha ja tegelikult polegi põhjust vaja, sest ma elan ju rahvuspargis:D).
Alustasime Bowali infokeskusest (millest ma enne midagi ei arvanud, aga tuleb välja, et täitsa asjalik koht on), siis käisime Ubirr'is kivimaalinguid ja suuri kive vaatamas ja ronisime hullult suure kivi otsa ka - selle pealt näeb megakaugele ja iga külje peal on erinevad vaated. Vaadake pilte, siis saate aru.
Lõpuks Guluyambi jõe peal krokodille imetlemas. Arnhemlandi (aborigeenide püha maa või midagi) peale astusime ka natukeseks - tegelikult peab selleks eraldi loa ostma, aga paadimees pani meid lihtsalt korra ühe ilusa koha peal maha ja näitas kuidas nad odasid ja muid tööriistu kasutavad (nad muideks kütivad siiamaani odadega!). Ühe viskas vette, pärast pidime sellele järgi sõitma.

Veel sain teada, et krokodill haiseb nagu vetikad, ta ei söö kasskala, aga sööb oma poegi, ta võib kuni 2 tundi vee all olla ja hüppab umbes pool kehapikkust veest välja. Ta võib kuni 150 meetrit joosta kiirusel 15 km/tunnis ja paadiga sõites ei tohi isegi üks näpp üle ääre olla, sest kunagi ei tea kus krokodillid on. Giid rääkis tegelikult oluliselt rohkem, aga mulle ei jäänud ju nii palju meelde:P

Muidu on kohalike ja turistidega ikka alati sama jutt - mis maalt sa pärit oled? Millal austraaliasse tulid? Kaua Kakadu rahvuspargis elanud oled? Mis edasi teed ja millal tagasi lähed? Ja nii edasi ja nii edasi... Siiani mulle see lisatähelepanu veel meeldib:)