Katsikud ja soolaleib

Pühapäeval võttis Kristi mu kaasa ja läksime Tallinnasse tagasi. Linnas käisime kõigepealt Kristi juures, siis minu juures (kus valmistasime ka loomingulised soolaleivasiilid:P) ja siis läksime Merli, Marko ja Miriami juurde Miriami ühe kuu sünnipäeva tähistama. Teised grupi omad tulid ka.

Ta oli niiiiiiiiiiii armas! Selline tohutult pisike nukuke... Nuttis ka natuke, aga sellegipoolest oli supernunnu:) Millalgi lähme jälle külla, et juba pisut suuremat last vaadata.

Ahjaa, soolaleivakakukesed viisime ka neile... punase ninaga siilikesed:)

Konverents "Visioonist lahendusteni"

Kogu üritus toimus Pärnu kontserdimajas ja sellepärast sain kodust autoga minna ja tõusta kell 8.30, mis on tohutult hilja võrreldes tavaliste tööpäevadega. Nii mõnus...

Et siis tõusin hilja ja läksin Pärnusse. Otseloomulikult jäin ma nati hiljaks, aga õnneks üsna vähe, nii et kuulsin isegi päevajuhi sissejuhatavat juttu.

Esimesest päevast jäi meelde Aleksander Väljamäe ettekanne "elava" meedia ettekanne, kus räägiti muuhulgas üksteist ära tundvatest merekarpidest:) Nende rakendamise koht libises (vähemalt) minu kõrvust mööda...

Negatiivsena jäi meelde ukrainlase ettekanne, sest minumeelest ei rääkinud ta kõigest, mis kokkuvõttes lubatud oli ja peale selle tundus, et üks kahest: ta on väga närvis või nägi seda juttu esimest korda.

Andrus Viirg'i jutt Silicon Valley kohta oli ka huvitav, aga tagantjärele mõeldes mitte nii huvitav kui teise päeva asjad:P

Esinemisoskus oli ka osadel meestel kohe silmapaistvalt hea - esimesena kohe Tero Kulha esines äärmiselt hästi, kuigi teema mind väga ei huvitanud ja esimese päeva viimane esineja John Strand oli lausa suurepärane.

Õhtul käisime SunSetis peol. Ma arvan, et esinejaks oli Lancy tantsutrupp... neid me väga palju ei vaadanud, ajasime niisama omavahel juttu. Hea oli töökaaslastega ka vabal ajal koos olla:)

Teist päeva alustas Claus-Peter Unterberger, kelle jutust mulle midagi eriti meelde ei jäänud, aga kelle esinemisoskus avaldas muljet.

Peter Pfläging'u jutu põhiideena jäi mulle meelde jutt vabavarast, aga Viini IKT lahenduse jutust ei mäleta ma kahjuks enam midagi...
Selle ettekande ajal proovisin kuulata ka sünkroontõlget, sest oli sõnu, mida ma varem kuulnud pole ja ilma milleta lause mõte kaduma läks, aga... see tädi, kes tõlkis oli esiteks ajalises nihkes (mis on küll loomulik, aga mind häiris slaidide ja teksti mitte kokku langemine) ja teiseks jättis ta tõlkimata (ütles ka inglise keeles) just need sõnad, mille pärast ma ta abi kasutasin:S Edasi kuulasin ise ja tõlkisin oma peaga.

Philippe Borremans'i SecondLife.com jutt oli super-hüper-huvitav: ta rääkis võimalusest korraldada 3D koosolekuid, simuleerida 3D-ga operatsioone, uurida seadmeid jms. Hullult huvitav, ausõna. Selle kohta oleks võinud vabalt pikema loengu teha.

Seejärel rääkis Ingvar Kupinski digitaalsest televisioonist ja kuigi ma sellest teemast juba pisut tean, oli ka uut infot ja nii jutt kui ka esinemine olid väga head.

Agu Leinfeld rääkis inimeste tuvastamisest ja selle rakendamisest. Tundus, et see jutt sai liiga kiirelt läbi, oleks tahtnud veel kuulata.

Rain Ottis'e küberrünnakute teemaga sama lugu - oleks tahtnud seda palju pikemalt kuulata, tundus, et rääkida oleks olnud küll...

Konverentsi lõpetas Kristjan Port, kes rääkis kogu tehnika jutu lõpetuseks hoopis sellest, kuidas peaksime iseenda eest hoolitsema samal ajal kui kõik tegevused arvutite poolt nii "lihtsaks" muudetud on... Tema jutust jäi meelde 2 mõtet:
1. Liiga pikalt järjest töötades hakkavad ajurakud surema - see on halb uudis. Hea on see, et kui sa teed sporti, siis ajurakud taastuvad. Moraal - tee sporti!
2. Spordist mõtlemine võib olla sama kasulik kui sportimine - peab lihtsalt (eksole:P) väga täpselt ette kujutama, kuidas ja mida sa teed;)

Ja oligi läbi! Nagu juba mainisin, oli teine päev tunduvalt huvitavam. Kui järgmisel aastal samasugune on, lähen hea meelega uuesti:)

Bussisõit ja kodu:)

Täna tulin üle ma-ei-tea-kui-pika aja nädala sees koju. Ma arvan, et sellest on umbes aasta, sest nädalasisesed asjad on väga tihedalt töökohustustega seotud....

Igatahes... käisin täna kenasti tööl, püüdsin lahendada igasuguseid probleeme. Kui juba enam-vähem sai, läksin trenni. Kuigi olen alles 2 korda algajates käinud ja muhvigi veel ei oska, pidin minema edasijõudnute omasse (sest reedel mind linnas ei ole ju ja algajate oma rohkem ei ole sel nädalal). Päris hirmutav oli... eriti sellepärast, et nad on natuke nooremad ja tohutult andekamad.

Ja siis püüdsin enne trenni seletada juhendajale, et ma alles uus ja eriti veel ei oska ja siis tuli välja, et tema ei annagi seekord seda tundi, hoopis minu päris treener annab ja siis oli nati piinlik... aga sellest ei ole midagi!:D Trenn ise oli lahe. Keeruline (eriti see spagaadiosa, mida ma ilmselt elusees oskama ei hakka), aga selle eest nii lahe, nii lahe:)

No vot... et sain trennist oma energilaengu kätte ja liikusin rahulikult ühika poole. Imelikult palju rahvast oli linna peal reede kohta - ja siis tuli jälle meelde, et on alles kolmapäev.

Pakkisin oma asjad kenasti kokku, jätsin Kädi ühikasse ja tulin... bussi peale! Sellest on niiiiiii ammu kui viimati öösel bussiga koju sõitsin. Ühikate juures oli mõnus sügisõhk. Pääskülas bussi oodates oli ka hea - mõnus rahulik õhtu ja suurepärane muusika mu mp3-mängijas...

Buss tuli ilusti õigel ajal ja sellega reisivad tädid olid tohutult sõbralikud. Tahtsin oma suure koti (mida mul tegelikult üldse olema ei oleks pidanud, sest see sisaldas musti riideid, mida olin otsustanud pesumajja viima hakata, aga mis pesumaja kehvade tööaegade (ainult kuni 19) või minu hilise Mustamäele jõudmise tõttu endiselt sinna viimata jäänud olid) alla panna, aga kui ukse lahti tegin, oli selle taga hoopis mootor või midagi... need tädid ka küsisid, et miks sinna panna ei saanud, seletasin, et see vale koht ja seal midagi muud hoopis:P. Võtsin siis koti bussi ja küsisin, et äkki saaks ta alla ära panna Bussijuht oli muhe ja sõbralik mees ja ütles, et vot jah, selle esimese ukse taha ei saagi kotte panna - pagasiruum hoopis tagapool, aga et jätku ma oma kott sinnasamasse tema juurde, nagunii vähe rahvast ja see ei jää ette. Nii tegingi:)

Sõita oli ka superhea - bussis oli hämar, taevas paistsid tähed ja muusika oli super. Peaaegu 2 tundi bussis kulusid üsna kiirelt ja olingi kodus. Siin on kodune, soe ja hea:)

Ahjaa, PALJU ÕNNE Kellyle sünnipäeva puhul!

1 aasta täis:)

Et palju õnne mulle - täna sai täis 1 aasta Elioni tööle minemisest.
Tähistasime seda nati töö juures ja tegime pisikesi pensiplaane:P

Õhtul pidime peale koori paari sõbraga kuskile istuma minema, aga ettenägematult kohutavate ilmastikutingimuste tõttu jäi üritus seekord katki... Teine kord:)

Septembri esimene pool

Järgmisel päeval kutsus Jaanika meid enda uut maja vaatama. See oli tohutult nunnu. Eriti meeldisid mulle siserõdu elutoas ja suured-suured aknad.

Neljapäeval käisin esimest korda sel aastal kooris. Harjutame usinalt Mart Saare laule, mida 29.09 Hüpassaares laulame.

Pärast koori võtsin Kädi ühikast kaasa ja läksime kooli sisehoovi - RebasteRockile. Alguses olime niisama selle platsi juures, aga siis kui Kruuv esinema hakkas, läksime sisse, sest nende muusika oli hea. Meenutas natuke Usulat, natuke Trafficut (vähemalt minule). Metsatölli esinemise ajaks oli lava ette kogunenud päris suur rahvahulk ja isegi meie rektor jälgi ohutust kaugusest kontserti:P

Ausalt öeldes ootasin midagi karmimat, aga tegelikult oli täiesti kuulatav muusika. Minu arust üsna sarnane Oortiga (OK, sellest ikka nati karmim). Ei olnud nii, et oleks poole pealt ära tahtnud tulla, sest mida rohkem vaatasin, seda rohkem veendusin, et laval on andekad muusikud ja kontserdi edenedes tuli sõpru ja tuttavaid ka järjest rohkem juurde. Lugudest oli eriline lemmik "Ussisõnad" (või midagi sarnast), see oli selline "Karoliine hõbelõnga" sooudu moodi - salapärane (punane lavavalgustus aitas kaasa ka).

Ja siis sai kontsert läbi. Teel ühikasse saime veel mõndade sõpradega kokku. Hea, et koolis üritusi korraldatakse - näeb kõrvalmaja elanikke ka:D

Pühapäeval oli isa sünnipäev -

PALJU ÕNNE, KALLS ISA!

Esimesed külalised saabusid pärast seda, kui igasügisese aiatöö (kartulite võtmise) tehtud saime. Pärast seda oli õhtuni välja tähistamine.

Järgmisel nädalal oli töö ja koor, töö ja koor....

Kolmapäeval tähistasime Sveni sünnipäeva. Palju õnne talle veel kord! Seekord olid tordi asemel küünlad pudelite peal (vihjena võin öelda, et see näeb lahe välja;)).

Reedel käisin esimest korda uues trennis. Lahe oli, järgmine kord lähen kindlasti tagasi:)

Laupäeval käisin kuuma kääri lõikuses, et juuksed tervemaks saaksid. Tuli välja, et mu omad on ebanormaalsed - kui teistel juusteotsad lõhenevad, siis minul lihtsalt murduvad ära:D

Muide, kui keegi teab, kust saab osta Schwarzkopfi blondidele juustele mõeldud sarja šampoone-palsameid-maske, andku mulle ka teada (Kaubamajas ei olnud blondide oma ja Stockist ei ole ma siiani Schwarzkopfi tooteid üles leidnud...)

Heast ja halvast

Reedel viis Kaur mu kenasti vanaema juurde. Kohe jõudis kohale ka Karin ja pärast mõningat ootamist ema ja isa. Miks seekord ilma nendeta vanaemale külla minna ei saanud? Sest seekord tähistas tädi Malle oma sünnipäeva. Ukse peal võttis meid vastu äärmiselt ärev koer, kes igaks juhuks (et teda ikka tõsiselt võetaks) Karinit jalast hammustada püüdis. Hiljem rahunes ta maha ja sulandus seltskonda.

Õhtu langes kategooriasse "Toondi naiste tüüpiline", mis lahtiseletatuna tähendab üle keskmise tihedat jutukust tugeval heltugevusel. Lahe oli üle pika aja sellises seltskonnas istuda. Peaks tegema igakuise Toondi naiste õhtu:D

Laupäeval tulid meile külla Pille ja Kevin. Kevin on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii nunnu! Nüüdseks on musta peaga poisist saanud imearmas blondiin. Õhtu jooksul oli mul suurepärane võimalus temaga tegeleda (ehk teda taga ajada:P). Eriti lahe on ta siis, kui ei taha põlvi maha panna, siis on ta kohe eriti kiire väike ämblik. Hullult armas:D

Pühapäeva hommikul mängisime ka, aga siis tahtis ta rohkem Aimari juures olla kui minuga tegeleda. Ja siis läksid nad ära. Aga sellest pole midagi, sest vähem kui kuu pärast näeme jälle:)

Edasi läks päev muudkui allamäge: läksin vanni. Tohutult hea asi, mida miski rikkuda ei saa... või siiski - vee puudus siis, kui pesta tahan, ei ole eriti hea. Ja vett kohe üldse ei olnud. Õnneks ei pidanudki 2 päeva ootama enne kui vee tagasi sain.

Kohe kui linna jõudsin, avastasin, et ühel kingal on midagi viga (jah, sellel samal, mille alles esmaspäeval ostsin ja mida koosolekute ajal salamisi imetlesin), viga oli see, et king oli näritud. Seda saab meie majas teha ainult 1 loom ja selleks on Heli jänes. Ma olin ikka väga vihane, sest mu kõige armsamad kingad ei saanud isegi nädalaseks!

Pärast seda õnnestus mul pliidi peal üks kauss veest tühjaks keeta... pisut värvi põles ka maha, aga muidu oli see enam-vähem:)

Esmaspäeval sain laheda kirja - pakuti võimalust kaheks nädalaks Taiwani minna. Eesmärgiks on Hiina keele ja kultuuri õppimine. Kohapeal elamine, söök-jook ja muud asjad makstakse kinni, ainuke mure on lennupiletid ja viisa. Ja siis hakkasin lennupiletite hindasid kontrollima.... kõige odavamad maksid 20 000.- ja siis sai Taiwani teise otsa, kust veel edasi vaja minna ja viisa kohta ei tea üldse midagi! Et mul läks reisimise isu kohe üle:D Küll jõuab seal Taiwanis kunagi hiljem ära käia. Näiteks siis, kui piletid ei ole kallimad kui kuupalk:D

Ja pealegi hakkan ma ju oktoobri keskel Jaapani keelt õppima - see on piisav kogus eksootikat 2007ndaks aastaks:D

Peale tööd läksin linna ja ostsin endale uued kingad. Täpselt samast kohast ja täpselt samasugused. Nüüd on jälle hea olla:)