Õpetussõnad väikeselt Erikult

Eile käisin taaskord Miat ja Erikut hoidmas.

Kui Erik viiulitunnist tagasi jõudis, mõtlesime, et võiks vahelduseks pliiatsite asemel vesivärvidega joonistada. Erik, asjalik nagu ta on teatas rõõmsal meelel, et teeme nii, et tema toob meile topsiga vee ja minu ülesandeks on vesivärvid üles leida.

Kuna me polnud varem vesivärvidega värvinud, ei teadnud ma, kus need üldse asuda võiks ja ütlesin Erikule, et mulle tundub, et mina sain nüüd küll palju raskema ülesande...

Selle peale teatas tema väga täiskasvanulikult ja kaasatundvalt:"Nojah, pole midagi parata!"

End tõsiseks sundides mõtlesin ja imestasin, kui andekas võib üks viieaastane olla:)