reede, august 26, 2005

Uskumatu!

Täna leidsin kogemata mingi lehe pealt kaunteri (no selle asja, mis vaatab, mitu külastajat on käinud) ja otsustasin, et mina kohe PEAN selle enda lehele ka saama. Tegin siis vajaliku registreerimisprotsessi läbi ja... tuleb välja, et selle peab ISE oma lehe HTML-koodile lisama.

Otsisin siis pool tundi kohta, kus võiks leida neid kolmnurksete sulgudega tekste. Pika pusimise peale sain isegi soovitud kohale ja kaunteri tööle ka. Nii muuseas tegin pisikese uuringu ja leidsin lehe, kus seda HTML-i värki õpetatakse, selle peale tekkis juba hasart ja ma tegin veel mõned parandused, et olla keeleliselt korrektne.

Ise olen endaga ikka superrahul, eriti sellepärast, et HTMList olen küll varem kuulnud, aga seda õppinud pole. Nüüd tunnen ennast niiiiii targana:D

P.S. Kaunteri algmaterjali on võimalik saada OK Kaunteri lehelt:)

kolmapäev, august 24, 2005

Klassikokkutulek 2005

12. augustil seadsime taaskord suuna Pärnusse Mardi tänavale, et külastada meie vana klassijuhatajat Arvo Pressi.

Hoolimata sellest, et me pole veel eriti vanad, saime meenutada "vanu aegu"(kuigi tundus, nagu oleks gümnaasiumi lõpetamine alles paar kuud tagasi olnud).
Alati, kui terve klass kokku saab, kuulen uusi "A klassi nalju", aga siia ma neid ei kirjuta, sest enamus inimesi ei saa neist nagunii aru! Naeran nende üle omaette:p

Siis, kui ilm juba liiga külmaks läks, tulime koju ära.

30 aastat Tihemetsast kokkutulek Põlvas ja Koidu sünnipäev

Vana võlg...

Niisiis, nädal enne Etno laagrit (16.07.2005) toimus isa grupi kokkutulek. Lubatud oli ka pere kaasa võtta. Kuna ema oli sel päeval tööl, pakkisime ennast neljakesi autosse ja alustasime teed Põlva poole.

Hakkasime pisut varem minema, sest olime juba planeerinud, et kui juba seal oleme, käime ka maanteemuuseumist läbi:) Suure üllatusena tuli välja, et see on koht, kus piletit ei olegi vaja! Käisime siis kõikvõimalikud kohad läbi, vaatasime, millised olid teed vanasti, nägime videot iidse aja tee ehitamisest (Nõukogude ajast:p) ja proovisime, mis tunne on päris postitõllaga sõita:)

Kuna tegemist oli ikkagi postijaamaga, siis ränduritele kohaselt sõime enne teeleasumist kõhud kohalikus trahteris täis.

Järgmine peatus oli Tihemetsa kokkutuleku koht (mille nime ma loomulikult enam ei mäleta...).

Alustati loomulikult joomisest, siis läksime üle söömisele ja siis hakkasid mängud: kõik kohalviibijad jagati "neljaks loe" alusel ära ja esimene ala oli kuulitõuge. Alguses oli plaanitud see ala vaid meestele, aga väikese veenmise abil tehti ka neistele eraldi arvestus.
Järgmine ala oli vabavisked, kus iga võistkond pidi kahe minuti jooksul võimalikult palju punkte teenima.
Edasi liikusime köieviske platsile. Idee seisnes selles, et neljakesi korraga visates tuli köis kõiki füüsikaseadusi arvestades võimalikult kaugele visata. Võitis võistkond, kes on kuulnud sellisest asjast nagu resonants.
Seejärel liikusime kanuuvõistluse juurde: kaks inimest kanuus pidid viima teisele kaldale päästerõnga. See oli kõige atraktiivsam ala, kuna sai näha nii kanuude kokkupõrget, ümberminekut kui ka pingelisi finisheid.
Üldkokkuvõttes sai võistkond, kuhu mina kuulusin lõpuks kolmanda koha!

Loomulikult ei puudunud ka seltskondlik võrkpallimängimine, õllejoomisvõistlus, saunaskäik (SUITSUsaunas, muuseas... mina sinna siiski ei jõudnud...), ühislaulmine, grillimine, söömine, joomine jms.

Sel ajal, kui viimased vaprad veel laulsid ja tantsisid, leidsime meie Kariniga suure maja teisel korrusel mugavad madratsid kõige muu magamiseks vajalikuga ja pühendasime ülejäänud öö iluunele:)

Hommikul ootas mind 2 üllatust: üks hea, teine halb. Halb oli see, et leidsin enda voodi kõrval jalutamas kõrvahargi, hea oli see, et äratuse moodustas kahemehe (kuhu kuulus ka meie isa) ansambel akordioni saatel. Nende varaste ärkajate pillihelid suutsid lõpuks ka need kõige unisemad äratada.

Hommikusöök oli eelmise õhtu sündmustekohaselt loomulikult supp!

Seejärel hakksimegi tagasi tulema. Jagasime tee kolmepeale ära: igaüks sai sõita umbes sada kilomeetrit. Mina alustasin ja läbisin osavalt Lõuna-Eesti käänulised-lainelised teed. Järgmisena oli roolis Heli, siis Karin ja jälle Heli. Vändras tekkis kõigil tohutu isu hamburgeri järgi. Selle leidmine oli aga päris tõsine katsumus. Viimasest Vändra bensiinijaamast selle siiski leidsime ja rahulolevalt jätkasime teed kodu poole.

Ühel hetkel tuli meil meelde, et Koit sai ju eelmisel päeval aasta vanemaks! Niisiis: isa otsis välja telefoni, helistas talle, et ta kringlid ja salatid valmis paneks ja nii me sinna läksimegi. Vahepeal käisime ka Kaismal poes, et mitte tühjade kätega sünnipäevale minna. Pidu oli juba täies hoos ja Heli tõi ka ema kodust kohale.

Taaskord sõime ja jõime, nagu ühele peole kohane. Saime Heliga proovida ära ka Koidu ja Kersti uue kodu sauna. Minu hinnang sellel on 5+!

Kuna see oli "teise päeva pidu" nii meile kui ka neile, pakkisime ennast pealelõunaks kokku ja tulima koju ära. Nii lõppeski meie kahepäevane roadtrip.

Suguvõsa kokkutulek Pukas


6. augustil tähistasime onu Mihkli 81. sünnipäevaga koos ära ka suurde suguvõsasse kuulumise:)

Vihmase ilma tõttu pidime küll terve õhtu koolimajas olema ja planeeritud "murumängudest" loobuma, ent sellegi poolest võib ürituse igati kordaläinuks lugeda.

Nagu tavaliselt jõudsime meie oma perega kohale väikese hilinemisega (sel korral polnud põhjuseks mitte meie pere naiste ülemäärane edevus, vaid kurvad perekondlikud sündmused). Kuna teised olid juba onu Mihklit laulmisega õnnitlenud, pidime meie talle viiekesi uuesti sünnipäevalaulu laulma (need, kes teda tunnevad, teavad, et ilma lauluta kohe mitte ei saa:)). Kui laul lauldud, sõime kõhud kõvasti täis ja püüdsime ära mõistatada, kes on kes. Vanemate sugulaste abiga suutsime peaaegu kõik sugulased tuvastada. Abiks olid ka meie sugupuud, mida oli seina peal mitmel erineval kujul (tavaliste kastikestega; suure puu peal, iga põlvkond erinevat värvi lehtedena ja üks "kleebi ise" sugupuu).

Vaatasime eelmiste kokkutulekute pilte ja loomulikult ei puudunud ka meie tagasihoidlik etteaste õdedega:) . Sel korral esitasime Etno laagris õpitud lugusid, sealhulgas ka oma uut lemmikut Serbia lugu:"Belasisco Colo". Õpetamisek valisime selleks aastaks hea ja lihtsa loo: "Nõianeitsi". Õnneks on meie suguvõsa kerge kaasa haarata:)

Suure perepäeva lõppedes koristasime kambapeale kõik ära ja läksime laiali. Enne veel leppisime kokku, et taaskohtumine tuleb 3. aasta pärast.

reede, august 05, 2005

Viljandi Folk 2005


Selle aasta folk siis jälle möödas... Oli POOGNAaasta, mis tähendab, et eelistatud olid poogenpillidel esinejad.

Kõige meeldejäävam oli loomulikult esinemine Oortiga, millest võttis osa vaid 10 ETNO laagri viiuldajat:)

Ka sel aastal ei möödunud folk ilma laupäevase vihmata ja nagu tavaks on saanud, toimuvad sel ajal kontserdid kaevumäel (sel aastal siis Virre).

Jällegi ilma pikema jututa suunan huvilised Karini blogi lugema, sest tema võttis vaevaks panna kirja kõik , mis jääb meenutama juulikuu kõige tähtsamat nädalavahetust:)

Ei jää muud üle, kui oodata järgmist!

Eesti ETNO 2005

Sel aastal jõudsime ka meie õdedega lõpuks ETNO laagrisse...
See toimus 22.-28. juulil Sultsi külas Paistu koolimajas. Nagu arvata oli, möödus see nädal laulmise ja pillimängu saatel. Meie grupi juhendaja oli Tarmo Noormaa, laule õpetas Anu Taul ja tantsima Siim Sarv.

Esimese päeva lõpuks olid minul (nagu ka mõnel teisel keelpillimängijal) juba näpud villis:D

Kuna ma olen väga laisk ja ei viitsi pikalt kirjutada, saab pikemalt laagri kohta lugeda Karini blogist, kuhu ta kõik kenasti kirja pani:)