Esimene nädal Doominomaal

Lennujaama jõudsin pühapäeval mingi 1,5 tundi enne lennu väljumist ja kui oma kambaga kokku saime, läks aeg eriti kiiresti. Riias ootamisel ka.

Hollandi kohta oli esimene asi lennukiaknast paistvad piinlikult sirged põllud ja igal pool lage vesi. Hiljem sain teada, et siin on hullult palju lambaid ja lehmi (või me elame lihtsalt maakohas) ja nad ei ehita loomadele aedasid, sest igal pool ümberringi on nagunii vesi ja kraavid, nad ehitavad ainult väravad ja ongi olemas!
Meie linn (Grou) asub mingi 130km Amsterdamist ja eestlased toodi minibussidega ära. Meie olime 4kesi enda omas ja see bussijuht meid küll normaalseks ei pea, sest me mingi terve tee ainult irvitasime (lahe kamp on!)

Kohapeal oli kohe kiirelt mingi registreerimine ja esimesed sütitavad kõned ja korraldajate tutvustamine. Saime igaüks kohe kollase spordikoti koos hunniku T-särkide ja dressidega, kõik nende reklaamidega ja rämedalt suured, aga kuna kõigil on suured, siis ei häiri eriti:D

Majad on nagu 2-korruselised suvilad. Minu toanaaber on Weronika Poolast, peale selle on meie majas veel Lisa Saksamaalt, Christoph Austriast ja Matej Slovakkiast.

Koolitamine ise algas esmaspäeval - esimestel päevadel tegime erinevaid harjutusi, õppisime ladumist ja üksteise nimesid, hiljem olid igaühel oma ülesanded ja juhendajad õpetasid veel viimaseid asju. Alates neljapäevast töötame juba päris asja kallal. Mina olen hetkel tšehhi tüdruku Evaga koos ja teeme umbes 3000 doominost koosnevaid ridasid (ma arvan, et meid pandi kokku sellepärast, et nad ei oska Evet hääldada ja ütlevad Eva ja siis on lihtsam, kui me koos oleme:D)
Ehitamisega on nii, et hetkel tundub see küll iga päevaga järjest huvitavam, sest nüüd teeme värvilisi asju (õppimise ajal tegime ainult valgete klotsidega)

Mingi pausi ajal saime ennast igasugustele vabaaja tegevustele kirja panna, mis siin korraldatakse ja siis me Meriti ja Mirjaga motlesime, et kui juba siin oleme, siis teeme kohe kõike! Tegelikult me ikka päris kõike ei tee, aga laupäeval kell 11 on meil juba paadisõit (sest ma olen ju tohutu veefänn!:D). Peale selle registreerisime veel tennisesse, võrkpalli, ratsutamisele, ujuma, Amsterdami reisile, bowlingusse, aeroobikasse, midgetgolfile (sest me ei saanud keegi aru, mis see on ja mõtlesime, et peame järgi proovima), filmivaatamisele, purjetamisele ja midagi oli veel, aga ma kõike ei mäleta enam:D Nende toimumisaegu ma veel ei tea, aga igav ei tohiks hakata:)

Niisama üritustest ka - pühapäeval ja esmaspäeval käisime teistes majades õhtul istumas, teisipäeval olid mingid mängud nimede õppimiseks ja pärast seda meie majas istumine.
Kolmapäeviti on meil ametlikud pokkeriõhtud. Mängisin ka. Enne olen ainult 2 korda mänginud, aga ei olnud esimene, kes välja langes... meie lauast läke enne mind vähemalt 2 inimest ja peale selle oli veel 2 lauda (nendest ma ei tea, palju enne läks). Järgmisel nädalal mängin jälle, siis läheb loodetavasti paremini.

Neljapäeval käisime Grou linnas ratastega sõitmas (mille ajal tutvustati meile olulisemaid kohti). Seal sain teada, et ongi tõsi, et osad majad on siin nii ehitatud, et kui veetase tõuseb, saab neid ülespoole tõsta. Ja mingit imelikku korvpalli sarnast mängu mängivad nad ka. Selle trenni käisime vaatamas.

Reedeti hakkavad kämpingu söögikohas (DeDoule) olema korraldajate poolt orgunnitud peod olema. Selle nädala oma oli suht normaalne. Laupäeva hommikul käisime paadiga sõitmas (see oli liiga vara), aga mitte pooltki nii hull kui ma kartsin (välja arvatud üks ämblikujuhtum, mille pärast ma peaaegu paadist välja hüpanud oleks ja mis hiljem kohalikele pisut nalja pakkus) .

Pühapäeval käisime Leeuwardenis. See on umbes 15km kaugusel olev linnake, natuke suurem kui Grou (mille ääres me elame). Läksime rongiga, kuna jäime täpselt bussist maha ja buss käib pühapäeviti ainult 1 kord tunnis. Linn ise on hästi ilus - siin on igal pool nukumajad (sellised punaste tellistega ja hästi pisikesed) ja kanalid ja sillad ja sõbralikud inimesed.

Tagasi tulles istusime vale rongi peale (see oli kiirrong ja sõitis meie linnast lihtsalt mööda!). Õnneks oli normaalne kontrolör ja ei teinud meile trahvi (selles rongis oli pilet tegelikult kallim, sest vahemaad olid pikemad), tuli hoopis meiega samas peatuses maha ja vaatas, et me tagasi minnes õigele rongile istuksime. Tänu sellele rongile nägime uuesti seda teed, mis jõe alt läbi läheb - sild on ehitatud nii, et mitte autotee ei lähe üle jõe vaid hoopis jõgi läheb üle autotee. Hästi imelik, aga näeb lahe välja.

Õhtul käisime Grous klubis. Hästi lahe pidu oli. Pärast saime mingite kohalikega ilusti koju tagasi ja pidasime pisikese tänavapeo...

Pühapäevaõhtuti on filmiõhtud. Seekord vaatasime mingit Batmani filmi. Hästi igav film oli, loodetavasti on järgmisel nädalal mingi parem asi:)

Aa, ja mis on eriti hea – igal reedel on õhtusöögiks rämpstoit! Ma ei peagi koguaeg McDonaldsit ja Hessi igatsema. Päris burgereid ei saa, aga friikad on tohutult head!

PS. Meie esimese doomino paikapanemise kohta on video ka - http://www.youtube.com/watch?v=R2G1D4F-dY4. See naine pidavat kohalik kuulsus olema:)

Viimane nädal enne reisi

Nagu arvata oli, sisaldas see nädal mitmeid seltskondlikke üritusi.

Esmaspäeval käisime Katre ja Marko juures nende imeilusat kodu vaatamas. "Enne" ja "pärast" piltide erinevus oli ikka tohutu. Pokkerit mängisime ka:)

Teisipäeval pidime tööomadega võrkpalli mängima minema, aga väljakuga oli mingi jama ja ei saanudki...

Kolmapäeval käisin veel viimast korda trennis ja pärast seda läksime Sveni juurde tema sünnipäeva tähistama.

Neljapäeval käisime tüdrukutega Islandis värvilisi kokteile joomas.

Reedel oli mu viimane päev Elionis - päevapealt 3 aastat pärast tööle asumist. Ega ma enam eriti kasulik ei olnud, päev sisaldas rohkem viimaste asjade kokkupanemist ja heade soovide kuulamist. Õhtul käisime poistega St Patrickus istumas ka.

Kõik õhtud olid tohutult lahedad ja nendest ma pikemalt kirjutama ei hakka - kes kohal olid, need teavad;)

Laupäevase päeva pühendasin täielikult pakkimisele - suht keeruline on ikka otsustada, mida ma kahe kuu jooksul selga tahan panna:D Tegelikult läks pakkimine üsna kiiresti ja õhtuks oli kõik juba koos. Ema ja isa käisid ka külas:)

Uued asjad septembrikuus:)

Eelmisel reedel käisime Kariniga lõpuks ometi oma "Musketäride" balletti vaatamas (piletid ostsime vist juba aprillis, aga vahepeal polnud endal aega ja siis polnud etendusi ja nii pidimegi terve suve ootama). Kui enne kartsin, et see on igav ja ei saa aru või lihtsalt ei meeldi, siis nüüd tean, et kõik hirmud olid põhjendamatud. Tegelikult olid tantsijad oma mõtete selgitamisel väga osavad ja tants ise oli nii graatsiline, et võttis sõnatuks... Alguses muidugi oli kogu aeg selline tunne, et keegi hakkab kohe laulma (sest ma pole kunagi ühelgi etendusel käinud, kus ühtegi sõna ei öelda)!
Kui tavaliselt Kariniga teatris käies midagi ikka etenduse ajal arutamist leiab, siis seekord olime ikka oluliselt vaiksemalt ja viisakamalt. Isegi pärast etendust suutsin kommenteerimise asemel ainult lummatuna ahhetada:D

Aga saalisolijad olid meiega ühel nõul, sest pärast etendust kestis aplaus nii kaua, et mu käed jõudsid vahepeal mitu korda ära väsida:D
Kohe kindlasti ei olnud see mu viimane balletielamus - nüüd, kus ma tean, et see nii ilus on, tahan kindlasti "Pähklipureja" ja "Tuhkatriinu" ja "Luikede järve" ja teised ka ära vaadata.

Samal õhtul tulid Karini ja Marika sõbrad meile külla. "Päris" koju sõitsime laupäeva hommikul ja pean tunnistama, et magasin enamus päeva maha... ärkasin alles mingi aeg peale kella 16:D

Esmaspäeval oli selle hooaja esimene trenn. Nii hea oli jälle liigutada. Ja see oli ka lahe, et päris paljud eelmise aasta omad on sel aastal ka alles ja et Eva jälle meie treener on:)

Ja siis ma sain veel eelmisel nädalal teada, kui palju jama on erinevate operaatorite vahel telefoninumbrite liigutamisega - alguses oli vaja firma nimelt number mulle loovutada. Selleks leppisime aja kokku (number pidi kohe peale seda kinni minema), aga mingil põhjusel ei läks selle tõstmisega rohkem aega ja ma jõudsin enne 2 korda esindustes küsimas käia ja siis koju minna. Enne kui trenni minema hakkasin, avastasin, et ma ei saagi enam helistada. Pärast trenni jooksin siis 5 minutit enne kella 21 Viru EMTi ja minu õnneks aktiveeris see kutt kiirelt mu numbri uuesti ära. Pidin selle veel isale loovutama, aga siis veel ei saanud. Järgmisel päeval läksin uuesti Elioni ja sain teada, et seal tegemisega on keerulisem ja ma peaks hoopis Tele2-te minema. Lõuna ajal läksimegi siis hoopis Tele2-te. Seal ootasin mingi pool tundi järjekorras, aga siis kui lõpuks jutule sain, lahendas meeldiv teenindaja peaaegu kõik mu probleemid: sain Tele2-te tulemise soovi avalduse teha ja uue SIM-kaardi (millele ta lahkelt pakkus, et tõstab mu telefonis olevad numbrid üle, aga ma ütlesin talle, et mul käis telefon just pesumasinas ja hetkel kasutusel olevas telefonis on mingi 5 numbrit, mille võin ise ka sisse trükkida ja siis ta naeris ja ma ei mäleta enam, mis ta ütles, aga numbrite tõstmist enam ei pakkunud:D) ja numbri loovutamise ja telefoni ostmiseks broneeris ta mulle Pärnus telefoni ära (sest mingil põhjusel pidi isa selle minu asemel ära ostma). Ainult mingi nädalaga sain oma telefoniasjad peaaegu täiesti korda!:D
Reedel käis isa Pärnu poes ja tuli välja, et kaup (ja selle hulgas minu telefon) ei olnud veel kohale jõudnud. Õnneks oli Pärnus mitu esindust ja isa sai teisest esindusest ikkagi mu telefoni kätte (üllatavalt nunnu ja asjalik oli:P). Nüüd ma ei pea enam üle kahe päeva akut laadima!:D

Kolmapäeva õhtul käisime muidu Raini sünnipäeval ka. See oli lahe, mis sest, et nii hilja jõudsin. Tänu sünnipäevale nägime lõpuks ta uue kodu ka ära. Ilus oli...

Laupäeval tähistasime isa sünnipäeva:)

Täna korjasin kodust kõikvõimalikud asjad kaasa, mida Hollandis vaja võiks minna. Nädala pärast olen juba seal(A)

Viimase aja üritused

Augusti viimasel teisipäeval käisime sõpradega Kuldliiga kergejõustikuvõistlusi vaatamas. Minu jaoks oli see esimene kord ja suht üllatus oli, et mingi miljon ala toimus korraga ja koguaeg pidid ise otsima, kelle peale hetkel plaksutati:D

Aga muidu oli lahe oma silmaga kõike näha ja eriti äge oli meeste 200m (või oli see 100m...) jooks - selles osalesid sellised suured ja karmid mehed, nagu telekaski ja hullult lahe oli nende kiiret vudimist vaadata. Ja maskottide jooks meeldis sellepärast, et meie Digike võitis! Aga muidu oli kõige ägedam maskott mingi sinine elevant. Ta oli nii nunnu!
Lõpetamise puhul (see oli mingi võistluste sari tegelikult) oli ilutulestik. Üllatavalt suur ja ilus. Hullult meeldis.

Reedel tegime esimese pokkeriõhtu. Oleks ma enne teadnud, et see nii äge on, oleksin juba ammu ära õppinud! Suured tänud Kairile ja Hendrikule kannatliku õpetamise eest ja tervele kambale ülilaheda õhtu eest! Tänu sellele veedan nüüd vabad hetked Facebooki pokkerilaudades... Kunagi loodetavasti kordame ka:)

Suure osa sellest nädalavahetusest veetsin Selverites - esialgu Pirital, siis Järvel ja siis jälle Pirital. Selverites sellepärast, et aitasime LEO-klubilistega eesti lasterikastele peredele kooliasju koguda. Hästi positiivne oli see, et nii paljud inimesed tahtsi aidata. Võin kindlalt väita, et eestlase parim toit ei ole teine eestlane. Tegelikult on inimesed head!

Laupäeva õhtul oli muinastulede öö. Selle puhul käisime Kauri ja Sveniga Viimsi muuseumis tulesid imetlemas. Ilus oli. Siis kui vihma sadama hakkas, tulime ära ja läksime minu juurde. Ma sain Sveni uue autoga sõita (peaks mainima, et uue-"liigutamata"-autoga!). Oi, mulle meeldib sõita!

Pühapäeval käisin jälle Selveris ja pärast seda tulid poisid meile Eestit mängima. Mitte et ma mingi hull ego oleksin, aga sel õhtul võitsin ma üllatavalt palju mänge. Samas, võib-olla oli asi minu ja teiste mängijate ebavõrdses tervislikus seisundis:D

Sel teisipäeval käisin vaktsineerimas. Igaks juhuks. Mine sa tea, mis tingimused seal Hollandis on. Tänu sellele sain endale vaktsineerimispassi. Nii lahe! Ja rääkides passidest, siis tavalise passi tegin ka uue. Sõrmejälgedega ja puha!
Ja kuna "Videviku"-saaga raamatud on piisavalt huvitavad olnud, ostsin ikkagi neljanda osa ka ära. Ei viitsi seda arvutist lugeda, aga uudishimu on piisavalt suur, et rahule jätta ka ei saa. Õnneks see viimane osa:D

Kolmapäeval käisime sõpradega "Ingleid ja deemoneid" vaatamas. Lahe film oli. Nüüd tahaks neid kohti, mis seal läbi käidi, ise ka näha. Karin ostis juba raamatu ka ära (jah, meil on viimasel ajal raamatupoodide sõltuvus tekkinud).

Pärast filmi käisime ühes Kosmose juures olevas söögikohas. Hinnad olid küll "mõnusad", aga kelner oli selle eest tõsiselt (ja ma mõtlen tõsiselt!) lahe. Meie kamp ka. Ilma igasuguse kahtluseta teeme varsti jälle 3B klassiekskursiooni;)