Haldja- ja kääbikunimed

Täna avastasin tänu Karini endisele klassiõele laheda lehekülje, kust saab teada enda haldja- ja kääbikunime. Minu haldjanimi on Lessien Lúinwë ja kääbikunimi Camellia Tighfield of Tookbank!

Päris lahe koht:D

Värske magistrant

Täna saime magistrantide nimekirjad: mina olin 19-nes ja vastu võeti 27:D

Hetkel tean teiste kohta, et 5. oli Kristo, 6. Mart, 11. Kelly, 16. Merli ja 21. Mikk.

PALJU ÕNNE meile kõigile!

Magistrantide vestlus

15. juulil toimus telekommunikatsiooni magistriõppesse sissesaamiseks vestlus. Küsiti ainult seda, mis teemal võiks kahe aasta pärast kirjutatav lõputöö olla ja lubati, et u. nädala pärast saab tulemused teada. Loodame kõike paremat:)

Operatsioon: Silver sõjaväkke!

9. juuli hommikul alustasime Mardi, Heleni ja Merliniga teekonda Pärnust Alale.

Pika teekonna ettevõtmise põhjus oli väga lihtne: esiteks oli Silveril sünnipäev tulemas ja teiseks pidi ta ka sõjaväkke minema.

Kohale jõudes selgus, et seal oli ka päris palju sugulasi. Koht iseeneset oliväga lahe ja suur: oli olemas oma võrkpalliplats, tiik, kiik, saun, kanad, lambad ja mis kõige tähtsam: ühe päeva vanune lambatall!

Kristoga saabunud autotäis tegi Silverile kohe asjakohase shampusedushi:D

Mängisime palli, osad käisid saunas, tantsisime, laulsime, kiikusime ja mõned meist said isegi paar tundi öösel magada!:D

Hommikul käisime rebaseurge vaatamas ja metsmaasikaid söömas. Ja siis tulime ära. Tallinnasse.

Uulu laager

2.-6.juulil toimus Uulus Pärnu praostkonna pühapäevakoolide laager. Nädalavahetuse veetis lastega Heli ja nädala sees oli Karin seal. Mina läksin viimaseks õhtuks.

Kuigi ma polnud seal mingi "asjaline" sai mulle osaks soe vastuvõtt meie oma laste kallistustega:)

Tutvusin kiirelt ka sealsete kasvatajatega ning kuna sel õhtul toimus disko, olid mu käed varsti tööd täis väikestele tüdrukutele patside tegemisega. Leidus ka poisse, kes soengut tahtsid, aga suure nõudluse tõttu jäid poisid Karini ja Heli kätte...

Disko oli niiiiiii armas: niipalju vahvaid lapsi!

Öösel toimus ka ööhäire: õpetajad, kaasarvatud mina peitsid ennast metsa. Seejärel aeti lapsed suure lärmiga üles ja saadeti õpetajaid otsima. Mina olin esimene, kes üles leiti:D Sellegipoolest oli see väga lahe:)

Öösel sain veel paar tundi magada, et hommikul taas tööle rutata. Väga lahe laager oli!

Lõpupidu

Selleks, et õigeks ajaks lõpupeole jõuda, otsustasin juuksuri juurde pisut varem kohale minna. Jõudsingi "pisut" varem: 45 min. varem! Sellist asja polnud minuga veel enne juhtunud! Ootasin siis oma järjekorda ja täpselt kell 9 saingi löögile:) Soengu tegemine võttis väga kaua aega. Meik vähem. Sel ajal, kui mulle meiki tehti, jõudsid ka isa-ema ja Karin Tallinnasse, et aktusele minna.

30 minutit enne aktuse algust tehti mulle alles meiki! Seejärel kohendati pisut ka soengut ja 15 min. enne aktuse algust panin jooksujalu salongist minema. Isa andis endast parima Nõmme mäel olevas ummikus ja 10 min. enne aktuse algust olin ühikas riideid vahetamas. 5 min enne algust hakkasime Kariniga läbi kooli saali poole jooksma. Täpselt aktuse alguseks jõudsime saali. Tahtsin minna kohale, mida mu grupikaaslased mulle hoidsid, aga oma suureks üllatuseks nägin ootamatult paremalt lähenemas rektorit oma kambaga! See olevat nende pidulik sissemarss! Püüdisn siis oma metsikut hoogu taltsutada, et mitte otse rektorile sülle prantsatada, ent kuna mu uued kingad olid pisut libedad, tuli välja hoopis naljakas koperdamine:D
Rektor oma igihalja heasoovlikkusega poetas mulle julgustuseks: "Ära nüüd ära ehmata!" Ootasin siis viisakalt kuni targemad mehed olid lavale jõudnud ja jooksin "märkamatult" läbi vahekäigu oma kohale:)

Aktus ise oli suhteliselt lühike: paar kõnet, tunnistused, head soovid teele kaasa ja oligi kõik. Pärast tegime pilte ka.

Hiljem läksime perega koju ja tegime lõpetamise puhul piduliku lõunasöögi. Teel koju käisime Varbola maalinnust vaatamas.

Juuni kokkuvõte

Juuni möödus põhiliselt kooli pärast või siis lõpetamise eest võitlemisega- meil oli sess kuni 13. juunini, mis on isegi meile kui kogenud tudengitele pisut palju, arvestedes seda, et esimese eksami sellel sessil tegin millalgi mai alguses. Lühidalt, sess kestis pea 6 nädalat, aga tulemus oli seda väärt! Bakalaureuse kraadid saime 30. juunil pidulikul lõpuaktusel kätte!

Pärast viimast eksamit tähistasime pääsemist Kristo sünnipäeval. Hoolimata sellest, et hinded alles järgmisel päeval teada pidime saama, oli hea tunne!

Selleks, et lõpetamine ikka tunda ka oleks, pidasime ka 17. juunil Nõmmeveskil oma grupiga väikese peo maha. Mõned pildid sellest asuvad siin. Tegime lõket, mängisime palli, käisime saunas ja puhkasime niisama koolist.
Järgmisel päeval tuli välja, et tagasisõiduks on vaja kaineid autojuhte. Kuna mina olin teistest rohkem magada saanud (peaaegu 4 tundi!) ja mulle VÄGA meeldib autoga sõita, avaneski võimalus juhtida Paabu autot. Kruusateel oli eriti lahe!
Esimeses bensiinijaamas "tuunisime" auto algajale juhile vastavaks ja sõit võis alata!

Käisime Võsul tasuta jäätist söömas ja rannas. Esialgu planeeritud lõunaks Tallinnasse jõudmine venis kella 3 peale... Sõidu märksõna: ralliemme! :)

Ühikas tegin end kiirelt korda, sest peagi jõudis kohale Merli, et alustada sõitu Simisalu poole. Seal toimusid Ranteloni suvepäevad. Koht ise asus Kesk-Eestis paigas, kus kumbki meis varem kunagi käinud polnud, aga kuna olime niiiiiii osavad kaardilugejad, tegime vaid paarikilomeetrise "haagi" ja seda ka ainult seetõttu, et Kesk-Eesti asfaltteed pole mitte mustad vaid on hoopis kollased! (vähemalt see, mida meil vaja oli ei erinenud kaugemalt vaadates kruusateest mitte millegi pooolest). Kohale jõudsime u. poole kuueks, kui teised olid juba hommikuse rabaekskursiooni teinud ja ennast võistkondadesse ära jaganud. Vaatasime koha üle ja jälgisime töökaaslaste pingutusi veepommi hetimises, rahvastepallis ja teatejooksus. Hiljem sai ka ise võrkpalli mängida, kuigi (olgem ausad!) ma sellel alal just eriti tugev ei ole... Loomulikult ei puudunud ka kohustuslik jalakeerutamine firma bossiga:D

Hilisema õhtupooliku veetsime Ranteloni-inimestega lõkke ääres Priidu ja Sulevi kitarrihelide saatel lauldes. Mingil ajal peale keskööd hakkasime tagasi tulema.

Järgmise päeva magasin maha:D



Jaanipäeval käis meil külas Juan (meie hispaaniakeele õpetaja) oma sõbra Victoriga. Tegime mõned traditsioonilised Hispaania toidud, grillisime kõike, mis grillimist kannatab ja läksime seejärel Aresse "päris" jaanipäeva tähistama. Talusime kenasti uudistavaid pilke, kuna tundus, et olime ainukesed võõrad sel peol:)
Korraldati ka käesurumisvõistlus, millest otseloomulikult ei saanud osavõtmata jätta! Mina muidugi kaotasin kohe esimeses ringis. Ja seda HELILE! Karin sai ka esimeselt vastasel kohe pähe:D Ja Heli oma esimeselt "päris" vastaselt.
Siis läksime ja vaatasime ka Pärnu jaanipäeva üle ja sellega meie rändamine lõppes.

Järgmisel päeval käisime Pärnu rannas. Tuul oli külm ja vesi veel külmem, aga käisime isegi põlvest-saati vees. Asi lõppes muidugi veesõja ja märgade riietega.
Hilem käisime Tervise Paradiisi katuselt Pärnut vaatamas ja Steffanis söömas. Õhtul läksid Juan ja Victor Tallinnasse tagasi.

Ahjaa, 21. juunil lõpetas Karin Koidula Gümnaasiumi. Hõbedaga, muuseas:)

JA LÕPUKS 30. juunil oli siis minu lõpupidu.