esmaspäev, september 03, 2007

Heast ja halvast

Reedel viis Kaur mu kenasti vanaema juurde. Kohe jõudis kohale ka Karin ja pärast mõningat ootamist ema ja isa. Miks seekord ilma nendeta vanaemale külla minna ei saanud? Sest seekord tähistas tädi Malle oma sünnipäeva. Ukse peal võttis meid vastu äärmiselt ärev koer, kes igaks juhuks (et teda ikka tõsiselt võetaks) Karinit jalast hammustada püüdis. Hiljem rahunes ta maha ja sulandus seltskonda.

Õhtu langes kategooriasse "Toondi naiste tüüpiline", mis lahtiseletatuna tähendab üle keskmise tihedat jutukust tugeval heltugevusel. Lahe oli üle pika aja sellises seltskonnas istuda. Peaks tegema igakuise Toondi naiste õhtu:D

Laupäeval tulid meile külla Pille ja Kevin. Kevin on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii nunnu! Nüüdseks on musta peaga poisist saanud imearmas blondiin. Õhtu jooksul oli mul suurepärane võimalus temaga tegeleda (ehk teda taga ajada:P). Eriti lahe on ta siis, kui ei taha põlvi maha panna, siis on ta kohe eriti kiire väike ämblik. Hullult armas:D

Pühapäeva hommikul mängisime ka, aga siis tahtis ta rohkem Aimari juures olla kui minuga tegeleda. Ja siis läksid nad ära. Aga sellest pole midagi, sest vähem kui kuu pärast näeme jälle:)

Edasi läks päev muudkui allamäge: läksin vanni. Tohutult hea asi, mida miski rikkuda ei saa... või siiski - vee puudus siis, kui pesta tahan, ei ole eriti hea. Ja vett kohe üldse ei olnud. Õnneks ei pidanudki 2 päeva ootama enne kui vee tagasi sain.

Kohe kui linna jõudsin, avastasin, et ühel kingal on midagi viga (jah, sellel samal, mille alles esmaspäeval ostsin ja mida koosolekute ajal salamisi imetlesin), viga oli see, et king oli näritud. Seda saab meie majas teha ainult 1 loom ja selleks on Heli jänes. Ma olin ikka väga vihane, sest mu kõige armsamad kingad ei saanud isegi nädalaseks!

Pärast seda õnnestus mul pliidi peal üks kauss veest tühjaks keeta... pisut värvi põles ka maha, aga muidu oli see enam-vähem:)

Esmaspäeval sain laheda kirja - pakuti võimalust kaheks nädalaks Taiwani minna. Eesmärgiks on Hiina keele ja kultuuri õppimine. Kohapeal elamine, söök-jook ja muud asjad makstakse kinni, ainuke mure on lennupiletid ja viisa. Ja siis hakkasin lennupiletite hindasid kontrollima.... kõige odavamad maksid 20 000.- ja siis sai Taiwani teise otsa, kust veel edasi vaja minna ja viisa kohta ei tea üldse midagi! Et mul läks reisimise isu kohe üle:D Küll jõuab seal Taiwanis kunagi hiljem ära käia. Näiteks siis, kui piletid ei ole kallimad kui kuupalk:D

Ja pealegi hakkan ma ju oktoobri keskel Jaapani keelt õppima - see on piisav kogus eksootikat 2007ndaks aastaks:D

Peale tööd läksin linna ja ostsin endale uued kingad. Täpselt samast kohast ja täpselt samasugused. Nüüd on jälle hea olla:)