Palju õnne!
Nüüd võib juba päris paljudele märtsikuu sünnipäevalastele õnne soovida, et siis parimad soovid lähevad teele Heli (juba ma-ei-tea-mitmendat-korda), Kaido, onu Hansu, Tädi Anne, vanaema, Kairi, Mia ja Timo poole. Kõike kaunist!:)
It's not denial. I'm just very selective about the reality I accept;)
Tundub, et kevade tulek ja järjest valgemad päevad annavad rohkem tegutsemistahet. Või siis ongi päeva valge osa pikemaks minemine see, mille pärast asjad tehtud saavad või siis oli lihtsalt super nädal:D
Esmaspäeval käisin peale tööd haiglas Timot vaatamas. Ausalt öeldes on Pelgulinna haiglas teda oluliselt lihtsam külastada kui Vahipatis, sest see maja on mu töökoha kõrvalmajas. Viisin talle ristsõnu.
Kui meie tuppa sisse astusin, sain oma mantli ära panna ja siis ootas mind ees üks meie osakonna töötaja, kellelt sain lilled ja kalli. Kohvinurgas oli meie osakonna meespere katnud laua ja direktor ise koogi küpsetanud, peale selle pakuti veel head ja paremat.
Päeva jooksul sain erinevaid kanaleid pidi nii sõpradelt kui ka kolleegidelt naistepäeva õnnitlusi.
Pärast tööd koori ei olnud ja sellepärast läksin ja sain oma lõputöö juhendajaga kokku. Umbes tunniajase ajurünnaku tulemusena saime eesmärgile pisut lähemale. Vähemalt tee selles suunas pisut kitsamaks. Järgmine kokkusaamine on 20.03, selleks ajaks teen juba pisut kirjalikku osa valmis.
Õhtul tulid klassivennad külla. Nendega mängisime hilisõhtuni kaarte ja ma sain ka ühe uue kaardimängu võrra targemaks. Eriti osav ma selles ei ole ja seetõttu on mul hea meel, et mäng riietele ei käinud:D
Meelespidamis- ja lilletoomispühad on lahedad. Aitäh kõigile toredatele meestele!:)
Töö juures printisin endale kaardi, mille järgi kenasti Salme kultuurikeskuse üles leidma pidin – seal ju laulupeo eelproov. Kohale jõudsin umbes 20 minutit varem, aga suureks ülatuseks ootasid paljud „meie omad” juba maja ees. Saali saamise ootamise ajal sain oma esimese asjaliku-väljaspool-tööaega-kõne. Ma arvan, et see ei ole normaalne, aga nii lahe on töökõnesid saada:D
Esmaspäev
See nädal möödus ülikiirelt. Tööd oli rohkem kui tavaliselt, kooris käisin korralikult, viimasel hetkel valimas (Jüri Vlassovi valisin, sest ta number oli 456!) ja tubli tudengina tegime Meelisega neljapäeva õhtul ka väikese veiniõhtu(a)