Õdekaga Tallinnas

Tegime pikalt ettevalmistusi. Mitte et midagi väga valmistada oleks vaja olnud, aga fotokaga võtab see lihtsalt veidi kauem aega:P

Kõigepealt läksime Parlamenti. Ootasime mingit tohutut järjekorda ja läksime hästi vara, aga... mingit järekorda ei olnudki! Kassas teavitas üks turvamees kassatädi, et kaardimaksed neil täna ei toimi. Hea küll, meil oli sularaha kaasas. Edasi tuli turvakontroll. Üks turvamees oli pärast seda veidi kohmetum kui tavaliselt. Läksime siis lõpuks saali ja tuli välja, et seal oli peale meid veel umbes 8 inimest! Isegi DJ ei olnud veel oma tööpäeva alustanud:D

Nojah, mõtlesime, et võtame siis midagi juua. Kuna ma pole kunagi mojitot saanud, siis tahtsime neid. Baaridaam palus natuke oodata. Ootasime. Siis tuli ta tagasi ja ütles, et mojitosid hetkel ei saa. Me mõtlesime, et hea küll, me võime nati oodata, et millal siis saab? "Homme" Einoh, tõsiselt!:D

Otsustasime siis siidrite kasuks. Tädi leti taga asjatas natuke ja ütles siis:"Palun minge teise leti juurde, mul kassaaparaat ei tööta..."

Teise leti juurest saime oma siidrid kätte. Sularaha eest.

Vaatasime ja ootasime nati. Ja ilma et oleksim kasvõi ühe tantsuliigutuse teinud, läksime vähem kui tunni aja pärast minema:P

Plaan oli minna kasiinosse. Sellisesse, kus saab laua taga mängida. Käisime siis mööda linna ja otsisime selliseid. Osade uste vahelt piilusime sisse ka ja lõpuks jõudsime Draamateatri vastas olevasse kasiinosse. Seal küll laudasid ei olnud, aga siis oli juba nii külm, et me ei viitsinud enam linna peal kolada.

Istusime siis kenasti suht esimeste masinate taha maha ja püüdsime sinna raha sisse toppida. See ei õnnestunud eriti ja siis tuli üks mees meile appi. Ma arvan, et ta oli mingi saalivalvur või midagi. Siis ta seletas, et uusi rahasid masinad vastu ei võta ja uued tunneb ära selle järgi, et neil on mustad kirjad vms. peal. Ja siis ta küsis, et kas me tahme võimalikult kaua aega surnuks lüüa ja sel hetkel kui ma "Ei" vastasin hüüdis Karin kõrvalt "Jaa!":D

Ja siis see mees näitas, kuidas 10-sendiste panustega mängida. Natuke aega mängisime, siis hakkas igav ja läksime ära.

Pärast kolasime vanalinnas ja otsisime kohta kus saaks kakod juua. Seda me ei leidnud ja läksime tagasi ühikasse. Selle trepikojast avastasime kakaomasina (üllatus, eksole!:D) ja selle sisu oli täiesti joodav.

Pärast lobisesime veel nati (mingil imelikult põhjusel oli tohutult naljakas) ja juba enne hommikut saime magama. Kella 5-paiku läks Karin vabatahtlikult õue külmetama. Ausõna!