Uued asjad septembrikuus:)

Eelmisel reedel käisime Kariniga lõpuks ometi oma "Musketäride" balletti vaatamas (piletid ostsime vist juba aprillis, aga vahepeal polnud endal aega ja siis polnud etendusi ja nii pidimegi terve suve ootama). Kui enne kartsin, et see on igav ja ei saa aru või lihtsalt ei meeldi, siis nüüd tean, et kõik hirmud olid põhjendamatud. Tegelikult olid tantsijad oma mõtete selgitamisel väga osavad ja tants ise oli nii graatsiline, et võttis sõnatuks... Alguses muidugi oli kogu aeg selline tunne, et keegi hakkab kohe laulma (sest ma pole kunagi ühelgi etendusel käinud, kus ühtegi sõna ei öelda)!
Kui tavaliselt Kariniga teatris käies midagi ikka etenduse ajal arutamist leiab, siis seekord olime ikka oluliselt vaiksemalt ja viisakamalt. Isegi pärast etendust suutsin kommenteerimise asemel ainult lummatuna ahhetada:D

Aga saalisolijad olid meiega ühel nõul, sest pärast etendust kestis aplaus nii kaua, et mu käed jõudsid vahepeal mitu korda ära väsida:D
Kohe kindlasti ei olnud see mu viimane balletielamus - nüüd, kus ma tean, et see nii ilus on, tahan kindlasti "Pähklipureja" ja "Tuhkatriinu" ja "Luikede järve" ja teised ka ära vaadata.

Samal õhtul tulid Karini ja Marika sõbrad meile külla. "Päris" koju sõitsime laupäeva hommikul ja pean tunnistama, et magasin enamus päeva maha... ärkasin alles mingi aeg peale kella 16:D

Esmaspäeval oli selle hooaja esimene trenn. Nii hea oli jälle liigutada. Ja see oli ka lahe, et päris paljud eelmise aasta omad on sel aastal ka alles ja et Eva jälle meie treener on:)

Ja siis ma sain veel eelmisel nädalal teada, kui palju jama on erinevate operaatorite vahel telefoninumbrite liigutamisega - alguses oli vaja firma nimelt number mulle loovutada. Selleks leppisime aja kokku (number pidi kohe peale seda kinni minema), aga mingil põhjusel ei läks selle tõstmisega rohkem aega ja ma jõudsin enne 2 korda esindustes küsimas käia ja siis koju minna. Enne kui trenni minema hakkasin, avastasin, et ma ei saagi enam helistada. Pärast trenni jooksin siis 5 minutit enne kella 21 Viru EMTi ja minu õnneks aktiveeris see kutt kiirelt mu numbri uuesti ära. Pidin selle veel isale loovutama, aga siis veel ei saanud. Järgmisel päeval läksin uuesti Elioni ja sain teada, et seal tegemisega on keerulisem ja ma peaks hoopis Tele2-te minema. Lõuna ajal läksimegi siis hoopis Tele2-te. Seal ootasin mingi pool tundi järjekorras, aga siis kui lõpuks jutule sain, lahendas meeldiv teenindaja peaaegu kõik mu probleemid: sain Tele2-te tulemise soovi avalduse teha ja uue SIM-kaardi (millele ta lahkelt pakkus, et tõstab mu telefonis olevad numbrid üle, aga ma ütlesin talle, et mul käis telefon just pesumasinas ja hetkel kasutusel olevas telefonis on mingi 5 numbrit, mille võin ise ka sisse trükkida ja siis ta naeris ja ma ei mäleta enam, mis ta ütles, aga numbrite tõstmist enam ei pakkunud:D) ja numbri loovutamise ja telefoni ostmiseks broneeris ta mulle Pärnus telefoni ära (sest mingil põhjusel pidi isa selle minu asemel ära ostma). Ainult mingi nädalaga sain oma telefoniasjad peaaegu täiesti korda!:D
Reedel käis isa Pärnu poes ja tuli välja, et kaup (ja selle hulgas minu telefon) ei olnud veel kohale jõudnud. Õnneks oli Pärnus mitu esindust ja isa sai teisest esindusest ikkagi mu telefoni kätte (üllatavalt nunnu ja asjalik oli:P). Nüüd ma ei pea enam üle kahe päeva akut laadima!:D

Kolmapäeva õhtul käisime muidu Raini sünnipäeval ka. See oli lahe, mis sest, et nii hilja jõudsin. Tänu sünnipäevale nägime lõpuks ta uue kodu ka ära. Ilus oli...

Laupäeval tähistasime isa sünnipäeva:)

Täna korjasin kodust kõikvõimalikud asjad kaasa, mida Hollandis vaja võiks minna. Nädala pärast olen juba seal(A)