30 aastat Tihemetsast kokkutulek Põlvas ja Koidu sünnipäev

Vana võlg...

Niisiis, nädal enne Etno laagrit (16.07.2005) toimus isa grupi kokkutulek. Lubatud oli ka pere kaasa võtta. Kuna ema oli sel päeval tööl, pakkisime ennast neljakesi autosse ja alustasime teed Põlva poole.

Hakkasime pisut varem minema, sest olime juba planeerinud, et kui juba seal oleme, käime ka maanteemuuseumist läbi:) Suure üllatusena tuli välja, et see on koht, kus piletit ei olegi vaja! Käisime siis kõikvõimalikud kohad läbi, vaatasime, millised olid teed vanasti, nägime videot iidse aja tee ehitamisest (Nõukogude ajast:p) ja proovisime, mis tunne on päris postitõllaga sõita:)

Kuna tegemist oli ikkagi postijaamaga, siis ränduritele kohaselt sõime enne teeleasumist kõhud kohalikus trahteris täis.

Järgmine peatus oli Tihemetsa kokkutuleku koht (mille nime ma loomulikult enam ei mäleta...).

Alustati loomulikult joomisest, siis läksime üle söömisele ja siis hakkasid mängud: kõik kohalviibijad jagati "neljaks loe" alusel ära ja esimene ala oli kuulitõuge. Alguses oli plaanitud see ala vaid meestele, aga väikese veenmise abil tehti ka neistele eraldi arvestus.
Järgmine ala oli vabavisked, kus iga võistkond pidi kahe minuti jooksul võimalikult palju punkte teenima.
Edasi liikusime köieviske platsile. Idee seisnes selles, et neljakesi korraga visates tuli köis kõiki füüsikaseadusi arvestades võimalikult kaugele visata. Võitis võistkond, kes on kuulnud sellisest asjast nagu resonants.
Seejärel liikusime kanuuvõistluse juurde: kaks inimest kanuus pidid viima teisele kaldale päästerõnga. See oli kõige atraktiivsam ala, kuna sai näha nii kanuude kokkupõrget, ümberminekut kui ka pingelisi finisheid.
Üldkokkuvõttes sai võistkond, kuhu mina kuulusin lõpuks kolmanda koha!

Loomulikult ei puudunud ka seltskondlik võrkpallimängimine, õllejoomisvõistlus, saunaskäik (SUITSUsaunas, muuseas... mina sinna siiski ei jõudnud...), ühislaulmine, grillimine, söömine, joomine jms.

Sel ajal, kui viimased vaprad veel laulsid ja tantsisid, leidsime meie Kariniga suure maja teisel korrusel mugavad madratsid kõige muu magamiseks vajalikuga ja pühendasime ülejäänud öö iluunele:)

Hommikul ootas mind 2 üllatust: üks hea, teine halb. Halb oli see, et leidsin enda voodi kõrval jalutamas kõrvahargi, hea oli see, et äratuse moodustas kahemehe (kuhu kuulus ka meie isa) ansambel akordioni saatel. Nende varaste ärkajate pillihelid suutsid lõpuks ka need kõige unisemad äratada.

Hommikusöök oli eelmise õhtu sündmustekohaselt loomulikult supp!

Seejärel hakksimegi tagasi tulema. Jagasime tee kolmepeale ära: igaüks sai sõita umbes sada kilomeetrit. Mina alustasin ja läbisin osavalt Lõuna-Eesti käänulised-lainelised teed. Järgmisena oli roolis Heli, siis Karin ja jälle Heli. Vändras tekkis kõigil tohutu isu hamburgeri järgi. Selle leidmine oli aga päris tõsine katsumus. Viimasest Vändra bensiinijaamast selle siiski leidsime ja rahulolevalt jätkasime teed kodu poole.

Ühel hetkel tuli meil meelde, et Koit sai ju eelmisel päeval aasta vanemaks! Niisiis: isa otsis välja telefoni, helistas talle, et ta kringlid ja salatid valmis paneks ja nii me sinna läksimegi. Vahepeal käisime ka Kaismal poes, et mitte tühjade kätega sünnipäevale minna. Pidu oli juba täies hoos ja Heli tõi ka ema kodust kohale.

Taaskord sõime ja jõime, nagu ühele peole kohane. Saime Heliga proovida ära ka Koidu ja Kersti uue kodu sauna. Minu hinnang sellel on 5+!

Kuna see oli "teise päeva pidu" nii meile kui ka neile, pakkisime ennast pealelõunaks kokku ja tulima koju ära. Nii lõppeski meie kahepäevane roadtrip.