Suguvõsa kokkutulek Pukas

6. augustil tähistasime onu Mihkli 81. sünnipäevaga koos ära ka suurde suguvõsasse kuulumise:)

Vihmase ilma tõttu pidime küll terve õhtu koolimajas olema ja planeeritud "murumängudest" loobuma, ent sellegi poolest võib ürituse igati kordaläinuks lugeda.

Nagu tavaliselt jõudsime meie oma perega kohale väikese hilinemisega (sel korral polnud põhjuseks mitte meie pere naiste ülemäärane edevus, vaid kurvad perekondlikud sündmused). Kuna teised olid juba onu Mihklit laulmisega õnnitlenud, pidime meie talle viiekesi uuesti sünnipäevalaulu laulma (need, kes teda tunnevad, teavad, et ilma lauluta kohe mitte ei saa:)). Kui laul lauldud, sõime kõhud kõvasti täis ja püüdsime ära mõistatada, kes on kes. Vanemate sugulaste abiga suutsime peaaegu kõik sugulased tuvastada. Abiks olid ka meie sugupuud, mida oli seina peal mitmel erineval kujul (tavaliste kastikestega; suure puu peal, iga põlvkond erinevat värvi lehtedena ja üks "kleebi ise" sugupuu).

Vaatasime eelmiste kokkutulekute pilte ja loomulikult ei puudunud ka meie tagasihoidlik etteaste õdedega:) . Sel korral esitasime Etno laagris õpitud lugusid, sealhulgas ka oma uut lemmikut Serbia lugu:"Belasisco Colo". Õpetamisek valisime selleks aastaks hea ja lihtsa loo: "Nõianeitsi". Õnneks on meie suguvõsa kerge kaasa haarata:)

Suure perepäeva lõppedes koristasime kambapeale kõik ära ja läksime laiali. Enne veel leppisime kokku, et taaskohtumine tuleb 3. aasta pärast.