Minu esimesed eestlased!

Täna hommikul koristasime tube. Nagu tavaliselt. Siis oli paar tundi vahet ja läksin baari tööle. Nagu tavaliselt. Siis läks natuke aega mööda ja baari tuli mees, kes ütles, et tal on broneering ja soovis ennast majakesse registreerida.

Kuna nad olid ainukesed kes veel kohale polnud jõudnud, polnud paberite leidmine raske ja siis ma seal pealt lugesingi, et perekonnanimi Kuldkepp. Võttis natuke mõtlemist ja viisingi aksendi ja perekonnanime seosed kokku: EESTLASED JU! Igaks juhuks küsisin esialgu inglise keeles:"Are you from Estonia?" ("kas sa oled Eestist?"), mille peale mees otseloomulikult vastas "Yes!", mille peale ma sain jälle kasutada sõna:"Tere!". Te ei kujuta ette kui hea on üle pika-pika aja jälle eesti keeles rääkida ja teiste tegemistest kuulda. Eesti keeles registreerimise selgitamine oli natuke naljakas ja mõned väljendid, mida tavaliselt kasutame, kõlavad nii imelikult kui need ümber tõlkida:)

Igatahes oli eestlasi 3, kõik pärit Tartu kandist ja seal mõnda aega ka elanud, 2 neist olid Austraalias juba 4 aastat elanud ja üks oli kuuks ajaks lihtsalt külla tulnud. Kuna baaris on viimasel ajal suht rahulik, sain natuke niisama lobiseda. Hoolimata sellest, et me polnud elusees näinud, oli tunne nagu oleks kodused külla tulnud. Minul oli kohe terve õhtu ülimalt rõõmus olla ja teised kõrval irvitasid, et ma olen oma eestlaste nägemisest pilves:D

Muidu pidevalt küsitakse, et kust mu aksent pärit on, aga ükskord üks mees rääkis, et ta on Sydneyst pärit ja tegeleb ajaloo uurimisega ja jutustas pisut Austraalia ajaloost. Sellest kõige huvitavam osa (ja ainuke, mis mulle meelde jäi) oli see, et kui igasugused sõjapõgenikud Austraaliasse jõudsid, saadeti esimese paadina maale eestlaste oma, sest põgenukud uskusid, et kui austraallased näevad heledate juuste ja siniste silmadega ilusaid eestlasi, on nad kindlasti põgenike vastu võtmisega nõus. Nad võeti loomulikult kenasti vastu, aga see oli naljakas, et ilusad eestlased pidid esimesed olema.

Sellega tuli meelde veel üks kohtumine - jälle töötasin baaris ja sinna tuli keskealine mees pensioniealiste vanematega. Nagu vihmahooajal tavaks, oli meil üsna rahulik ja sattusime juttu ajama ja tuli välja, et vanema mehe vanaisa oli esimene eestlane, kes üldse Austraalia pinnale astus! Vanem mees ise oli väga meeldiv inimene ja ma olen tohutult uhke, et temaga kohtunud olen!