neljapäev, jaanuar 29, 2009

Fight Night!

Täna toimus kauaoodatud Fight Night IV. Show, mille käigus pidi olema ilutulestik, võistlejate esinemine lemmikmuusika saatel, midagi sarnast oli veel ja siis nii muuseas pidid nad veel kaklema ka. Et palju show'd ja natuke võitlust. Leppisime Kariniga kokku, et läheme selleks ajaks kohale, kui uksed lahti tehakse, et saaks enne veits kohaneda ja "massi sulanduda". Pean tunnistama, et viimastel päevadel (ja isegi juba Arigato poole sõites) oli väike hirm, et äkki on tegemist ikka liiga karmi asjaga ja äkki on liiga palju verd ja äkki löövad liiga kõvasti üksteist ja ei kannata väga vaadata ja äkki üldse ei meeldigi...

Jõudsimegi planeeritult peaaegu tund enne võistluste algust kohale, leidsime head kohad (kuigi päris mitu korda mõtlesime, et äkki peaks ikka kaugemale istuma, juhul kui liiga hulluks läheb ja verd lendama hakkab...) ja jäime ootama. Püüdsin lugeda seda head National Geographicu raamatut, aga kuna ümberringi oli kõik uus ja huvitav, panin varsti raamatu kõrvale. Üsna kiirelt täitus ruum välimuselt karmide meeste (kellest mitmel ninaluu üht- või teistpidi kõver) ja väga "tuunitud" naistega. Võistluste algus jäi küll natuke hiljaks, aga kogu selle sebimise peale, mis saalis toimus, õnneks väga igav ei hakanud.

Ja siis see algas - kõigepealt tehti saal pimedaks ja pandi muusika peale (muusikavalik oli täiesti minu maitse järgi!) ja kõik võistlejad tulid korraks oma nägu näitama. Päris kurjad poisid olid...

Siis saadeti kõik jälle tagasi ja kutsuti välja esimesed võistlejad - üks punasesse nurka ja teine sinisesse, kohtunik vaatas mõlemad mehed üle (et kas kõik vastab määrustele) ja ütles:"Fight!". Jäime Kariniga ootusärevalt ootama, et mis juhtuma hakkab.... Kutid hakkasid omavahel kaklema (loogiline, eks?:D) - lõid jalgade ja kätega. Päris põnev oli ja üldse mitte hull. Seekord olin kohe punase poolt. Tundus kuidagi meeldivam. Punane võitis ka.

Edasi on erinevad võistlused juba sassis ja kõik ei jäänud meelde ka, sest neid oli lihtsalt nii palju järjest ja nägin kõiki ju esimest korda, aga lühidalt - oli üks, kus ühel kutil nina veriseks löödi (meie esimene veri päris kaklusvõistlusel!) ja hoolimata sellest, et ta edasi võitles, võitis teine; siis oli üks kaklus, kus üks kutt teise kulmu lõhki lõi - katkise kulmuga kuti meeskond viskas mõne aja pärast ringi rätiku ja võistlus lõppes teise kuti võiduga; siis oli üks (minu isiklik lemmik!), kus see kutt, kelle poolt me olime, lõi pöördelt jalaga teise kuti pikali ja võitis nockoutiga! See käis nii kiirelt ja korralikult, et rahvas saalis seisis püsti ja plaksutas! Tõsiselt lahe!

Selliseid võitlusi oli ka päris mitu, kus poisid kaklesid ja kaklesid, aga lõpuks sai aeg läbi ja kohtunik ütles võitja. Enamasti läksid võitlused järjest põnevamaks ja tempokamaks, sest alguses olid need, kes vähem võistelnud. Üks erinevatest oli MMA matš (see on siis see, kus peaaegu kõik lubatud on), millest eelnevate juttude põhjal midagi eriti rämedat ootasin. Tegelikult oli hoopis nii, et kutid vaatasid üksteist mingi aja (ikka päris pikalt), rahvas juba naeris, et võiks tegelt midagi teha ka ja siis nad natuke sebisid ja siis varsti sai eestlane selle teise kuti kägistamisvõttesse ja siis nad sõitsid niimoodi ühte seina ja kui nad üle ääre läksid, tõi kohtunik nad ringi keskele tagasi ja pani samasse asendisse ja siis sõitsid nad teise äärde ja kohtunik tõi nad keskele tagasi ja pani samasse asendisse ja siis sõitsid kolmandasse äärde ja kohtunik tõi nad keskele tagasi ja siis (oli vist peale kolmandat korda) hakkas teine kutt näost vaikselt lillaks minema ja kohtunik ütles, et eestlane võitis (vähemalt nii sain ma aru) ja see kõik toimus esimese raundi jooksul. Et nii karm see MMA siis ongi:D
Pärast lugesin mingist kahevõitluse foorumist, et tegelt keegi ennustas ette ka, et eestlane kägistamisega võidab. Ta oleks pidanud kihla vedama...

Vahepeal oli tõenäoliselt mõni nendest võitlustest, millest eespool juba lühidalt kirjutasin ja siis tuli see viimane ja kõige oodatum - Eesti Kevin (hästi paljude tiitlitega) ja Valgevene noormees. Algus oli paljutõotav, aga siis juhtus midagi Kevini käega ja võistlus lõpetati enne esimese raundi lõppu tehnilise nockoutiga... Pärast lugesin sealtsamast foorumist, et kutil oli löögi ajal nimetissõrme juurest mingi luu ära murdunud. Kahju... vähemalt algus oli hea. Head paranemist talle!

Pärast otsisin üles koha, kus sedasama asja õppida saab ja leidsin, et Tallinnas on täiesti olemas Taipoksi klubi, kuhu võetakse ka tütarlapsi/neidusid oma enesekaitse oskusi parandama. Kui nüüd märtsis lõputöö ilusti valmis saan, siis proovin aprillist sinna trenni saada. Ja ongi olemas motivatsioon lõputöö tegemiseks!