Asjad, mis detsembris toimusid...

Peale kooli kokkutulekut käis isa meil ilusti linnas järel, et öösel koju saaksime, sest järgmisel päeval tulid meile külla sugulased. Esialgse plaani järgi pidime tähistama minu sünnipäeva, aga pärast oli tegemist ikkagi Mathiase katsikute või millegi sarnasega, sest Mathias sündis 29-ndal ja keegi polnud teda enne näinud.

Järgmisel nädalavahetusel pidin tegema lõputööd (või tavalist tööd), aga kuna internet nii hullult hakkis, ei saanud kumbagi teha ja selle asemel läksin hoopis poodlema - oli vaja ju Practice Nighti jaoks riided ja jalanõud leida. Leidsin jalanõud (aga need ei sobi tantsimiseks) ja vaatasin üle uue Rocca kaubanduskeskuse, aga selle päeva kasu oli pigem emotsionaalne kui materiaalne:D

Kuuvärki ka: sel kuul avastasin täiskuu alles päev enne kõige täiemat täiskuud (või siis ööl, mille kuu pärast magamata veetsin), aga selle eest kestis unetus hoopis nädal peale seda (mitte 4 päeva enne täiskuud, nagu tavaliselt). Ei olnud eriti mõnus... Õnneks tuleb uni koos kuu kokku tõmbamisega tagasi, aga vaikselt hakkab ära tüütama juba see juustukera unehäire.
Et kes teab, kuidas täiskuu ajal ka öösiti magada saab, võiks imenippi mulle ka jagada.

16-ndal käisin doonoriks. Esialgse plaani järgi pidime seda koos Kariniga tegema, aga kuna ta töö juurest nii hilja jõudis, käis ta mu eest Stockis pluusi järel ja ma andsin oma vere ära.
Seekord oli tõsiselt palju rahvast, aga enamus verekeskuse tädidest olid endiselt rõõmsad ja sõbralikud. Tarkusi sain ka päris palju juurde. Näiteks et kui vereloovutuste vahe on 1 aasta või rohkem (nagu ma suureks üllatuseks enda puhul avastasin), ei saa eriti suurt osa antud verest kasutada, kuna siis on inimene nagu esmane doonor ja palju läheb testimiseks vaja (et kontrollida, kas on ka hea veri:D). Ja et esmaste doonorite verd ei saa kasutada lastele vere andmiseks (mida varem mu verega tavaliselt tehti) ja et selle kaardi täitmisel tuleb mõelda ainult kahe vereloovutuse vahele jäänud aja peale (v.a. see 12 kuuga küsimus, kus aeg ette öeldud on) ja midagi oli veel, aga mul rohkem ei jäänud meelde.
Verekeskuses öeldi nii ilusti:"Püüdke siis edaspidi ikka vähemalt 2 korda aastas käia..."
Nüüd püüangi, ei saa isegi aru, miks seekord nii pikk vahe sisse tuli, aga hea tunne on nii väikese asja tegemisega (ehk siis mõneajase pikutamisega) nii kasulik olla. Märtsi keskel uuesti, kõik soovijad võivad ühineda;)

17-ndal oli meil teenistuse jõulupidu. Asukohaks Mere pst. vinoteek.
Kuna meil on Practice Night tulemas ja pidu oli viimase trenniga samal ajal, jõudsin kohale 2,5h peale algust. Sisse astudes sain ülisooja vastuvõtu osaliseks ja see oli alles algus.
Viktoriini käigus tuli välja, et kunagisest pühapäevakoolis käimisest ja mitu aastat tagasi võetud hispaania keele kursustest võib hiljem ka kasu olla, aga samas sain kinnitust ka sellele, et enamasti inimesed lihtsalt mõtlevad üle ja nii muutuvad ülilihtsad ülesanded rasketeks:D

Tegime veel seltskonnamänge ja üsna pea saabus jõuluvana koos kahe päkapikuga. Nad olid ikka tõeliselt lahedad. Saime kingijagajatelt tervituslaulu päevakohastel teemadel (viisil "Piparkoogipoisid") - andekuse tipp, ma ütlen! Peale seda jagas muheda olekuga vana pakid laiali.
Kingitustega oli meil veel selline lugu, et hind pidi olema täpselt 58,27EEKi. Täpseimale oli valmis pandud auhind. Tänu sellele tingimusele saime teada, et Rimi ümardab ka kaardimaksete summad 5-sendise täpsusega (ja neile tulevad järgmise aasta alguses uued ja täpsemad kassaaparaadid), aga Prismas maksad täpse hinna.
Minu poolt tehtavasse pakki läksid lõpuks poest valimatult pulgakomm, 2 pakki sihvkasid ja pakk punast pipart, sest eelnevalt ostetud raamat oli sellise hinnaga, et eriti enam millegi vahel valida ei olnud. Ahjaa, selle otsmise juures avastasin, et Rimis on väga raske leida asja, mille hind lõpeks 80-sendiga. Mina ei leidnudki...
Aga selle võistluse käigus suutsid 30-st inimesest 2 täpselt 58,27-hinnased pakid teha ja nende vahel loositi välja auhind.
Lõpetasime oma õhtu viisakalt siis, kui vinoteek kinni pandi:)

Neljapäeval käisime Kariniga poodlemas ja tänu sellele leidsin lõpuks ometi täpselt õige pluusi/kleidi Practice Nightile. Nüüd on kõik asjad olemas ja pühapäev võib tulla. Peale selle avastasime Karini poolt leitud uut poodi vanalinnas ja käisime ära Ülemistes. Pangaarve oli selle peale veits õnnetu, aga ju ta kuu alguses jälle kosub:P

Täna käisime peale tööd töökaaslastega vanalinnas Ice Baris aasta kokku võtmiseks glögi joomas. Nii hea oli näha inimesi, kellega eelmisel ametikohal olles tihedalt suhtlesime. Kahju, et selliseid istumisi ainult jõulude ajal peetakse (võiks ju tihedamini midagi koos teha), aga teisest küljest - parem 1 kord aastas kui üldse mitte:)

Ja tänu lahkelt infot jagavatele (vanematele) kolleegidele sain targemaks, et kõigi inimesega suheldes ei tasu eeldada, et nad vastavalt oma sõnadele käituvad. Mõned lubavad, aga ei tee ja aga ei ütle, et nad ei tee ja ei ütle, et küsi kellegi teise käest, vaid lasevad lihtsalt oodata kuni tähtaeg ammu möödas ja sa ei viitsi sama inimese kukil enam istuda ja lähed vabatahtlikult kellegi teise käest küsima.
Vähemalt nüüd ma tean, kellega pean esmaspäeval kiirelt enne lõpliku variandi ettenäitamist rääkima, et lõpuks vajalikud andmed kirja saada. Hea, kui inimesed aeg-ajalt oma kogemusi teistega jagavad:)

Ja mis veel, isegi kõige tähtsam, ma ütleks - LUMI! Lõpuks ometi on selle pori ja jää vahel ka midagi ilusat maas. Päeval juba vaatasin, et midagi liigub õues ja siis tuli välja, et üksikud helbed sadasid, aga õhtupoole läks sadu tihedamaks ja nüüd on see peaaegu sama korralik kui novembri lõpus! Tegelikult ma arvan, et see lumi ongi mulle mõeldud - kompensatsiooniks selle eest, et ma teda eelmisel korral täielikult nautida ei saanud:D
Loodetavasti kestab valge maa ja tihe sadu jõuluni, sest nii oleks ideaalne. Isegi, kui selleks peab eelnevad 4 päeva läbi lumehangede sumpama!
Lumi on nii hea... kuigi... mul on tõeliselt hea meel, et ma täna kuskile lendama ei pea:D