Emajõel

Täna hommikul kogunesime tootehalduse osakonnaga halli bussi ja sõitsime Tartusse. Seal õnnitlesime Hellet tööjuubeli puhul ja läksime Emajõe äärde. TÜ spordihoone lähedal oli punase-valgekirju paat Piilu (jah, väike kollase pardi pilt oli ka!). See oli nii pisike! Istusime sisse ja hakkasime sõitma... ei olnudki väga hull. Mõned paadid läksid mööda, pisut kõikus, aga see oli ka täiesti normaalne. Tundus, et see sõit on täitsa talutav:)

Jõe kallas oli ilus, tohutult ilus ja kui pisut linnast kaugemale saime, tuli hästi hea kaselõhn. Läksime paadi ninasse - sealt oli vaade mitu-mitu korda parem. Vahepeal tibutas vihma...

Keerasime mingisse karjääri sisse ja sõitsime jälle edasi. Ühe koha peal olid paadid õhku tõmmatud, teise koha peal kalavõrgud (Kalev ütles, et need on mõrrad), haigur oli (see on lind, kes oma pika kaela lennates kõveraks teeb, mina tean nüüd!) ja päris elus hüljes oli ka, aga mina nägin teda liiga kaugelt.

Rohkem kui 3 tundi jõe peal möödusid ülikiirelt. Nüüd tean, et paadisõit polegi väga jube ja seda sõiks teinekordki proovida. Aga mitte väiksema paadiga! (esialgu...)