Töövestlus Elionis vol. 2

Seekord kella 11-ks samasse kohta. Jälle helistasin, tuldi vastu.

Nüüd tuli onu asemel teine tädi. 2 tädi, üks Eve.

Nagu tavaliselt (mul nüüd nii palju kogemusi ju:P) rääkis juurde tulnud tädi mulle töö iseloomust ja ülesannetest. Asi tundus huvitav ja erialaselt arendav.

Kuna värbajaga olime juba varem vestelnud (ma mõtlen seda eelmist töövestlust), siis seekord tema eriti palju ei rääkinud. Suunas ainult teist tädi, et mida see võiks veel mu kohta küsida.

CV-d ette ei võetud, sest teine tädi (mitte värbaja) ütles, et ta oli sellega juba tutvunud.
Taaskord rääkisime vene keele puudumisest, üldisest aktiivsusest, koolis käimisest, ühikas ja Tallinnas elamisest ja igasugustest muudest asjadest, mis mulle meelde ei jäänud.

Siis pidin endast rääkima. Rääkisin haridusest, hobidest ja plaanidest. Selle peale tekkis mittevärbajal küsimus, et miks ma läksin telekommunikatsiooni õppima ja pidin talle tunnistama, et... valisin lihtsalt suvalise eriala. Aga kiirelt lisasin juurde, et nüüd kus ma sellest juba pisut aru saan, tuleb välja et sai õige valik tehtud:D

Ega me eriti pikalt ei jutustanudki. See õige tädi tõi veel paar olukorda ja küsis, et kuidas ma nendes käituksin ja ma seletasin ära. Natuke arutasime ka neid juhtumeid.

Ja siis oligi kõik. See oli seni kõige lühem vestlus (sest teised kestsid mõlemad 40 minutit) ja nüüd on siis 2 varianti: nad tahavad mind tööle ja leiavad, et ma sobiks sinna ülihästi ning sellepärast ei piinanud mind rohkem VÕI nad arvavad, et ma kohe mitte ei sobi sellele alale ja ei viitsinud rohkem oma aega raisata.

Üldiselt oli seekord Elionis väga meeldiv ja need pahad sõnad, mis ma eelmisel korral ütlesin, käivad järelikult kõik selle onu kohta (sest teised inimesed on seal head:)). Nüüd ootan...