"Kihnu Poisid 10"

Laupäeva hommikul... tegelikult pärastlõunal pakkisime hunniku riideid spordikotti ja läksime Pärnusse. Seal käisime kiirelt Rimi juures olnud laadal jalutamas ja kiikumas, poes süüa ostmas ja Karini arvutil järel ning sõitsime sadamasse.

Jõudsime kohale umbes veerand tundi enne "Liisi" väljumist.
Jätsime auto maha ja läksime pileteid ostma. Ikka sellesama "Liisi" peale. Saime piletid kätte ja astusime väikese ärevustundega praamile. Väikese sellepärast, et alguses oli oodata veelgi pisema veealusega minekut.

Seadsime end mugavalt ülemisel tekil sisse ja hakkasime ootama laeva väljumist. Need 10 (või veel vähem) minutit tundusid küll äärmiselt pikad. Mida lähemale lahkumine tuli, seda kiiremaks läks pulss ja suuremaks värin kätes. Lõpuks jätsime Pärnu sadama ka maha ja võtsime suuna Kihnu poole. Esimesed laeva kõikumised võtsid igasuguse naermise isu ära ja sundisid piirdest tugevamini kinni haarama. Aegamööda harjus sellega ära.
Juba vähem kui tund aega pärast sõitma hakkamist julgesin maha istuda ja tegeleda mitte-merel-suurenevate-ja-laeva-kõikumist-tekitavate-lainete-jälgimisega. Siis hakkasin hoopis õppivat Karinit ja raamatut lugevat Helit segama. Timot ei saanud segada, sest ta oli kõige alumise korruse kohvikus, aga laeva sees jalutamine tekitas mu kõhus oleval saiakesel reisisoove ja seetõttu piirdusin värskes õhus olevate liikumisvõimalustega.

Muulide vahelt välja saamiseks kulus umbes 20 minutit. Ootasin, et nüüd hakkab korralikult kiigutama. Iga jõnksatus võttis korraks silmad suureks ja sundis küüsi reelingusse suruma. Muul sai läbi ja suuri laineid ei tulnud. Väike ärevus oli 2 ja poole tunni jooksul stabiilselt sees ja silmapiiril paistev maa tegi meele väga rõõmsaks.

Tegelikult oli laevaga sõitmise juures üks hea asi ka: nägin ühte vana (loe: endist) klassivenda. Ta rääkis mulle nati enda elust ja mina talle enda omast. Palju ei jõudnud. Aga vahva on kohata inimesi, keda 7 aastat näinud pole...

Esimese asjana peale maabumist/maandumist hakkasime Keskuse poole jalutama. Pärast tuli välja, et Keskuse teine nimi (või siis samaaegne nimi) on Kurase:)
Viisime oma kompsud pööningule (ehk laka peale), rääkisime memmega paar sõna juttu ja panime jooksujalu sadama poole tagasi, sest pidu juba käis.

Kohapeal trügisime koos rahvamasiga sisse ja lunastasime endale markeriga kirjutatud KP-d käte peale. Ostuteekonnal tulid meile vastu Tuulelõõtsutajad, kes olid täpselt enne meie saabumist mängimise lõpetanud... Pole hullu, sest hiljemalt 2010 - nende enda 10 sünnipäeval - näeme neid ikka esinemas (loodetavasti ja suure tõenäosusega ka varem).

Sees ootasime pisut ja õige pea tulidki lavale Nemad Ise: Kihnu Poisid. Alguses kuulasime pisut, aga siis ei suutnud vastu panna ja hakkasime ise ka kaasa tatsuma. Vahepeal pidasime väikeseid taastumispause, aga üsna võimatu oli mitte kaasa minna selle tohutu tantsusummaga.
Eriti hoogsate polkade käigus saime meie ja ilmselt paljud teisedki päris mitu head sinikat. Minule astuti pidevalt teksade alumiste otste peale, nii et see jalad peaaegu alt viis ja siis kui Kihnu Poisid lõpetasid, leidsin et olen ennast kuskil katki ka tõmmanud. Aga seda ei pannud varem üldse tähele!
Üldiselt oli tantsides enamasti ruumi täpselt niipalju, et sai kikivarvukil pisut rütmis edasi tippida:D
Statistika kohaselt (Kanal 2 'Suvereporter') oli kohal 1300 ja natuke peale inimest, niiet pole eriti imestada ka:)

Pärast 'omasid' tuli lavale VLÜ. Neid nägin päriselt esinemas esimest korda. Taaskord nappis tantsuruumi, aga nagu varemgi ei takistanud see mitte kedagi. Juttude kohaselt olid õhtu hakul ka Untsakad esinenud...

Pärast VLÜ-d pandi peale plaat erinevate tantsulugudega ja meil õnnestus 'sünnipäevalastelt' (või siis ainsuses) muljeid küsida. Neile meeldis. (Ilmselt samapalju kui meilegi:))

Hiljem suutsin veenda Timot endaga tantsima ja kui see korras, hakkasime Kurase poole tagasi jalutama.
Magasime lakas. Mitte heinte sees, vaid seal olnud vaiba peal. Päris lahe oli üle pika aja. Ilusti puhkas välja ka, kuigi hommikul ajasid naabri kanad ja lambad oma häälitsemisega üles...
Loomulikult äratasin siis ettevaatlikult teised ka, sest mul hakkas üksinda igav:D

Memme soovitusel käisime uut rahvamaja vaatamas. See oli ilus, üllatavalt suur ja kohe eriti meeldisid mulle selle põrandad. Külalisteraamatusse kirjutasime sisse ka.
Pärast jalutasime tagasi Kurasele ja sealt koos kõikide asjadega uuesti peokohta, et vaadata üle viimased ellujäänud. Enne minekut andis memm meile õunu kaasa ja lubas, et võime teinekordki tema juures ööbida.
"Teise päeva" pidulisi ei olnud väga palju ja seetõttu läksime sadamasse valget laeva ootama... (kui nüüd päris aus olla, siis oli laev juba sel ajal ees kui me peokohta läksime ja Timo käis selle väljumisaega kontrollimas ja alles siis läksime sadamasse, aga see valge laeva lause on lihtsalt nii nummi...)

Lõpuks läksime läbi vihmasaju laevale. Seekord polnud see enam hirmus, kuigi tuul oli tugevam ja vihma sadas. Isegi natuke meeldiv oli. Sellegipoolest oli kahju lahkuda, sellepärast mõtlesime et tuleme järgmisel aastal jälle. Kasvõi niisama.

Nüüd võib sügis tulla, sest suveüritused on läbi. Jäänud on veel sügisesed sünnipäevad...

Kanal 2 kokkuvõtet peost võib vaadata TV.EE lehelt pealkirja "Pidu Kihnu moodi" alt