UR-SU-LA!

Esimest korda elus sattusin Ursulat elusast peast kuulama.

Õhtul kell 20.00 hakkas kogu asi pihta ja tegemist oli tegelikult Rebaserockiga. Esimesi esinejaid ma ei näinud ja üldse suutsin ma vaid paar sõpra sisse meelitada, aga asi oli seda väärt.

Kõigepealt vaatasime ära TTÜ meeskoori, kelle esimese rea olemasolu avastaasime alles lisaloo ajal (et tegelikult oli neid umbes 20 inimest rohkem kui alguses tundus):P

Pärast tuli TTÜ 'heade kavatsustega' tudengite ansambel, kes tegi mingit punk-rocki laadset muusikat. Bändi nimi oli Cogemata.

Lõpuks-lõpuks saabus see bänd, kelle pärast ma oma tudengikukrut tühjendasin: Ursula. Ega ma ei osanudki midagi oodata, paari lugu teadsin tänu õdedele jaTimole, aga see oli ka kõik. Läksin ju üldse neid vaatama sellepärast, et Karin on Ursula suur-suur fänn ja ma tahtsin teada, et mis neis nii erilist on...
Nüüd kuulsin peaaegu tund aega nende loomingut ja nägin esinemist ning pean ütlema, et olen meeldivalt üllatunud. Laval olid nad vahvad ja lood olid ka heade sõnadega. Muide, paar tähelepanekut ka:
1. Trummarid on minu arust igas bändis kõige õnnelikumad tegelased, sest ma pole veel näinud koosseisu, kelle trummar laval õnnest ei säraks (ja Ursula trummar oli täna kohe ERITI õnnelik):D
2. Kitarristidel (või oli see bassimeestel) on alati prillid (kusjuures seda ei pannud ma ise tähele...)
3. Ursula lugude ülesehitus võimaldab peaaegu igas loos tublil kitarristil oma oskusi näidata ja see oli minu meelest väga õige otsus, sest see noormees juba teadis, mis ta teeb:)

Üks vahva video on sellel pundil ka ja seda saab vaadata Ursula koduka vahendusel (klikka lingile).

Kokkuvõtteks: Ur-su-la! Ur-su-la!:D