Raudmehed;)

Täna pealelõunal ronisime Kariniga punasesse täpikesse, et minna Pärnu jõe kaldale oma füüsilisi võimeid proovile panema. Plaanis oli karkudel kõndimine, noolevise ja saapa viskamine.

Ehitajate teel saime endale Timo näol teejuhi, kelle sabas sõites õigesse kohta jõudsime.

Kohapeal hakkasime kohe karkudel kõndimist harjutama, kuna seda polnud meist kumbki varem harrastanud... Tuli välja, et me oleme täpselt nii kobad kui varem arvasime ehk kui ma karkudega üldse püsti saingi, siis pärast seda kui Karin karkudest lahti lasi, olin jälle maas tagasi! Ja Karin ise oli täpselt sama osav:D
Mõtlesin isegi taktika välja, kuidas kukkumistest hoolimata edasi liikuda, aga kiirabi puudumise tõttu jäeti see osa naistel tegemata (õnneks!).

Kuna karkudega polnud vaja enam tegeleda, läksime saabast ehk kummikut viskama. Mina olin esimene ja kui tulemusi märkiv tädi nime küsis, kostus selja tagant kiirelt:"Maarika Org." Liialdamata võin öelda, et olin selliseks variandiks ette valmistamata ja suur üllatus peegeldus ka mu näost (mida Karin pärast tükk aega naeris:D). Karin oli Moonika Org. Me olime õed:D
Kummik ise oli libe ja määris mu käe ära. Ja suunataju puudub mul ka täiesti, sest minu lennutatud saabas oli alati kuskil külje peal (õnneks oli nii ka paljudel teistel).

Viimane oli noolevise - see tuli üsna normaalselt välja, kuigi märklaud oli harjumatult lähedal.

Pärast "pingelist" võislust läksime Kaubamajakasse šoppama.