Lühijutuke: "Minu viirus"

Esmaspäeva õhtul käisin trennis, nagu tavaliselt. Peale seda solaariumis, et vaikselt Egiptuse soojaks valmistuda ja siis ühikasse. Õhtul oli kõik enam-vähem, aga järgmine hommik ei olnud eriti meeldiv - terve keha oli raske ja väsinud ja kõik toidumõtted ajasid iiveldama... Pärast reistablettide söömist suutsin süüa ühe võileiva. Kraadiklaas kinnitas negatiivseid eelarvamusi - 37,9C.

Panin oma asjad kokku ja läksin tööle, et mõned ülikiired asjad veel korda saada. Kui boss hommikuselt koosolekult tuli, ütlesin talle, et mul on palavik ja ta viskas mu kontorist välja (hea küll, tegelikult saatis koju ravima:D).

Tõsiselt positiivselt meelestatuna hindasin, et kui palavik nii kõrge on, läheb kiirelt ja selle allasaamiseks peaks minema umbes 2 päeva. Läksin poest läbi ja võtsin erinevaid pakisuppe, porgandimehu, hematogeeni ja pärnaõieteed - kõike, mis 2 päevaga terveks teeb. Kui ühikasse jõudsin, ei olnud loomulikult mingit toiduisu ja kraadiklaas näitas 39C. Püüdsin perearsti kätte saada, aga kuna ta telefoni vastu ei võtnud, loobusin ja läksin magama. Mõne aja pärast arvas hommikune võileib, et talle ei meeldi kui ta peal magatakse ja ... khmm, meie teed läksid lahku...
Pärast seda sain jälle edasi magada.

Järgmisel hommikul umbes 7-ajal üllatasin ennast ka - 39.1C. Läksin arsti juurde ja kuna mul numbrit kinni pandud ei olnud, istusin niisama ukse taga. Mingil põhjusel olid inimesed ülilahked ja lasid mul enne minna, kuigi neil olid numbrid kinni pandud (huvitav, kas ma nägin tõesti nii jube välja?:O). Arst oli ka megasõbralik - küsis igasuguseid küsimusi ja kirjutas mingite rohtude nimed, mida ostma pidin. Kõige parem oli see, et ta ütles, et ma ei pea ennast sööma sundima kui ei taha, ainult mineraalvett pean jooma. Nii mulle meeldib:)
Käisin apteegist läbi, ostsin putkast Bonaqua ka ja läksin ühikasse magama. Enam ma isegi ei üritanud süüa - kõik tuleb nagunii kohe välja ju! Iiveldusevastaseid tablette võtsin küll, sest muidu oli isegi magada paha...

Neljapäevase päeva põhimõtteliselt magasin maha. Töömeili vaatasin ka korra, et teatada et ma ei jõua koosolekule, mille ise kokku kutsusin:D Peale 2-päevast paastumist hakkas vaikselt nälg tekkima ja tabletid tekitasid iivelduse ära võtmise asemel kõhuvalu:(
Söömine tundus veel liigne luksus ja sellepärast läksin uuesti magama. Nii pidavat ju hommik kiiremini tulema:P

Reedel oli juba veidi parem, palavik tõusis alles peale lõunat üle 38. See oli positiivne. Negatiivne oli see, et pidevast tühja kõhu peale Aspirini söömisest hakkas tekkima mitte-just-kõige-meeldivam kõhuvalu. Õhtuks oli see juba nii hull, et lasin Karinil endale viineripirukat ja jogurtit tuua - need olid niiiiiiiiiiiii head. Palavik läks küll alla, aga otseloomulikult tuli toit jälle tagasi:D

Laupäeva varahommiku (tegelikult terve hommikupooliku) veetsin kõhuvaluga kiirabis. Positiivne oli see, et midagi tõsist viga ei olnud ja tänu supermeeldivale dr. Kütner´ile sain teada, et röstsaia saab ka iiveldusega süüa. Wupii! :D
Tagasiteel käisin loomulikult röstsaia ostmas ja õhtuks oli kõhuvalu läinud.

Laupäeval palavik enam üle 37,5 ei tõusnud ja edasi läks ainult paremaks. Teisipäevast läksin uuesti tööle tagasi ja nädala lõpus sain peale jogurti, röstsaia ja banaanide juba teisi asju ka süüa. Elu on lill, ma tean:D