Cloverfield
Eile sain siis U-Popilt kinopiletid. Kuna plaanid olid täiesti teistsugused, pidin natuke asju ümber korraldama. Minemata jätta siiski ei tahtnud...
Uurisin veel filmi kohta ka. Lühidalt: katastroofifilm, mis üles võetud käsikaameraga. Tutvustuse juures on ka hoiatus, et nõrgematel inimestel võib see (hüplev pilt) tekitada peapööritust.
Täna saimegi siis Kairiga Plazas kokku ja võtsime mugavates nahktoolides istet. Enne filmi algust jõudsime veel lauatamise plaanid uuesti läbi mõelda.
Ja siis ta algaski. Algus oli suht normaalne, trepist ülesmineku ajal ei olnud eriti hea vaadata. Edasi tuli pidu ja suure tõenäosusega oli filmija üsna mittekaine. Hoidsin vahepeal silmi kinni, et filmi lõpuni ära kannataks. Siis jooksmine ja veel natuke jooksmist. Vahelduse mõttes nad jooksid ka. Selleks ajaks eelistasin juba üsna pikalt ekraani mitte vaadata. Ja siis sai see läbi. Õnneks...
Filmi sisu oli tegelikult huvitav: lugu sellest, kuidas mingi tundmatu koletis ründas Manhattanit ja kuidas USA sõjaväelased elukat peatada proovisid. Filmitud materjal oli segu 11. septembri tornide varisemisest (tänaval puhkenud paanikast), Pronksöö poodide rüüstamisest ja "Blairi nõia filmi" sõprade õudsest ükshaaval suremisest. Segaseks jäid (selles mõttes, et seda ei püütudki selgitada) küsimused:
- miks ja kust see koletis ilmus?
- miks ta linna lõhkus?
- kuidas ta selles suures linnas alati kaameraga kuti nina alla sattus?
- mis värk nende suurte putukatega oli? miks nad ainult togimise peale ära läksid, kuigi ise nii suured olid?
- miks hammustada saanud inimene karantiini pidi minema?
- miks plahvatused koletist ei tapnud?
- kuidas tast lõpuks ikka lahti saadi?
- ja kõige tähtsam - kuidas on võimalik teha tavakasutuseks väike käsikaamera, mis kannatab korduvaid mahakukkumisi, koletise hammustamist ja suurt plahvatust?
Üldiselt oli film veidi ebareaalne, aga sisu poolest hea. Enesetunne pärast nii hea ei olnud... Võtsin kino eest putkast vett, et olukorda veidikenegi parandada. Kuna ikka päris-päris paha oli, otsustasin jalgsi Vabakale minna, et sealt siis trolliga edasi sõita. Selleks ajaks peaks ju kõik korda saama, eks?
Või siis mitte... Vabaka asemel läksin Vanalinnast Balti jaama, sealt Tõnismäele, sealt Kristiine juurde. Kosklas hakkas juba parem (umbes tund aega pärast filmi lõppu...) ja kuna esimene troll oli 3, läksin peale. Paari peatuse pärast oli küll tunne, et enam ei kannata, aga lõpuks sain õnnelikult kohale ikka:)
Ütlen ausalt - see oli viimane käsikaameraga filmitud asi, mida ma vabatahtlikult vaatasin. Edaspidi arvestan filmide juures olevate hoiatustega. Aga neile, keda kõikuv pilt ei häiri, soovitan ära vaadata;)
Nii arvas Eve kell 10:15 PM
2 Comments:
Ma ei viitsi juttu pikaks venitada, vastan su küsimustele lühidalt.
1) Koletis on produtsendi sõnul tuhandeid aastaid meres maganud ja seal kasvanud. Ta ärkas õlitankeri poolt teostatud puurimise peale ja tõmbas selle põhja, ja tuli siis kaldale.
2) Ta lõhkus linna, kuna sattus uuest olustikust segadusse - täpselt nagu elevant tsirkuses.
3) See jäi mindki häirima, kuidagi väga järsku suutis neile lähedale ilmuda, ma lihtsalt ei suuda seda uskuda, et nad ei märganud teda lähenemas.
4) Ei läinud nad togimise peale ära, tuli ikka mats kirja panna, enne kui nad järele andsid.
5) Hammustada saanud inimeses tekkis reaktsioon, mille tõttu kõht või isegi rohkem lõhkes. Sa ei näinud, kuidas telgi taga üks tegelane (ma ei saanudki aru, kas see oli toosama tüdruk Marlena või keegi teine) ribadeks lirtsatas?
6) Koletis oli mere poolt avaldatud survele suutnud nii tublisti vastu pidada, et need kuulid ja pommid olid kui nõelatorked.
7) Ei saadudki. Lahtine lõpp.
8) See on film!
Seda tüdruku lõhkemist ei näinud jah, aga ma ju hoidsin vahepeal silmi kinni:P
Aitäh info eest! Nüüd asi veidi selgem:)
Postita kommentaar
<< Home