esmaspäev, oktoober 15, 2007

Jaapani keel - 1. tund

Olgem ausad - asi on raskem kui esimese hooga tundus, aga tohutult huvitav. Esimeses tunnis läks pool aega Kairiga itsitamisele (osad asjad lihtsalt olid nii imelikud) ja teine pool uudistamisele-imestamisele.

Asjad, mis kohe meelde jäid:
  • On olemas 3 varianti kirjutamiseks (märkides, ma mõtlen) - hiina märgid (mida kõnekeeles hieroglüüfideks kutsutakse, aga mis tegelikult päris õige ei ole), katakana - märgid, mida kasutatakse võõramaalaste nimede jm. kirjutamiseks, mida päris märkidega kirjutada ei saa ja haragana.
  • Jaapani ajalehed on kirjutatud lihtsamate märkidega (ei mäleta kumb - katakana või harakana), sest inimesed ei oska enam vanu märke lugeda. Ja kui ongi vanades märkides, on peal "spikker" lihtsamate märkidega. Nii hoolitsev... Aga mõned kirjanikud pidid raamatutes ikka vanu märke kasutama.
  • Märkide kirjutamiseks on kindel loogika (nendest esimestest -raskematest räägin) - kujutad ette ruutu, mille sisse peab kogu märk mahtuma, alustad vasakult ülevalt ja lõpetad all paremal (vasakul pool olev kastike).
Paremal pool olevad 2 märki tähendavad Jaapanit. Esimene on tegelikult päikene ja teine päritolu, aga kokku Jaapan. Nii ongi! :)

Katakanas ja harakanas ma seda veel kirjutada ei oska...

Ja veel:

  • R-i hääldatakse L ja R vahepealsena (üle mõistuse minuarust, sest L ja R pole nagu üldse sarnased). Küll kunagi välja tulema hakkab:) Hääldusega on üldse see teema, et osades sõnades peab hääle kõrgus vahepeal tõusma, osades langema. Sellest muutub ka sõnade tähendus (nt. hashi nii et sõna lõpp kõrgem tähendab silda, sõna algus kõrgem aga söögipulkasid:D). Rõhkudega sama lugu - sama sõna erinevates kohtades olevad rõhud muudavad tähendust. Mõnedel sõnadel ei muutu tähendus, siis on lihtsalt kas Tokyo või Osaka aktsendiga tegemist...
  • Ja on kindlad silbid, mida saab kasutada ja sõnad tuleb nendest kokku panna.
  • Häälduse poolest sarnanevad osad sõnad inglise keelega, mis teeb asja natuke lihtsamaks.

Esimesed väljendid on ka: Hajimemashite [hadžimemašte] tähendab rõõm teiega tutvuda, aga seda võib kasutada ainult esimesel kohtumisel. Hiljem enam mitte. Dozo yoroshiku [dooo(d)zo joroškü] - palun suhtuge minusse hästi:)

Ühe lause panin ise kokku: watashi wa gakusei desu [wataši wa gakusei des] - mina olen üliõpilane(A).

Esimeseks korraks aitab:)

Comments

6 Comments:

arvas, et... Blogger sofutopawaa

頑張って下さい!

17/10/07 7:12 AM  
arvas, et... Blogger Eve

Annan endast parima;)

(mul läks ~30 minutit, et sellest lausest aru saada:P)

17/10/07 9:50 AM  
arvas, et... Blogger Eppppp

kus sa seda õpid?
k[sin, sest mu vend tahtis ka jaapani keelt õppida ja ta on tartus.

17/10/07 10:35 AM  
arvas, et... Blogger Eve

Tallinna Rahvaülikoolis http://www.kultuur.ee/keeled.php?go=67

17/10/07 12:49 PM  
arvas, et... Blogger kairi

Hehee,

katakana ja hiragana on need silpkirjad :).. Ja ajalehtedes kasutatakse hiraganat siis spikerdamiseks (kui ei saa märgist aru vms) :D

Aga harakana on ka täitsa huvitav tuletis :P... äkki selle keele mõtleme me omavahel suhtlemiseks välja (salakeeleks) :P

18/10/07 11:05 AM  
arvas, et... Blogger Eve

Jajah, seda sama hiraganat ma mõtlesingi:D:D


Ma arvan, et mingi kuu aja pärast võime juba vabalt oma salakeelt kasutada... Tublid, nagu me oleme:P

18/10/07 11:17 AM  

Postita kommentaar

<< Home