Minu esimene lennureis!

Laupäev - 28.04.2007
Hommikul ärkasin vara, hoolimata sellest, et öösel kella 2ni asju pakkisin (tohutult keeruline on kohvrite kaalu arvestada, kui kaalu ei ole).
Pisut enne 8t olin lennujaamas. Minu lennu jaoks polnud check-in veel alanud, ootasin. Mõne aja pärast sain endale elektroonilise pileti asemele "päris" piletid (mõlemad aknaalused kohad, et põnevam oleks), neiu kaalus mu kohvrid ka ära ja ebameeldivuste vältimiseks tõstsin mõned asjad ühest kohvrist teise. Siis oli kõik korras. Nüüd ootasin oma lendu.

Turvakontrollis andsin oma metallist asjad kandikule ja kohvri valgustamisse ning kõndisin läbi metallivärava. See piiksus. Läksin tagasi ja andsin kella ka ära. Värav piiksus jälle. Siis avastasin, et mul ju telefon ka taskus ja andsin selle ka ära. Enam ei piiksunud, aga turvatädi teisel-pool-väravat otsis mu ikkagi läbi:D See oli nii naljakas.

Siis sain oma asjad tagasi.

Passikontroll ka ja... teisel pool seda ust oli rohi rohelisem ja taevas sinisem! Oleks pidanud juba varem sinna minema:D Enne lendu sõin oma elu kalleima võileiva (või vähemalt sel hetkel kalleima). Elamus missugune! Samal ajal vaatasin, kuidas lennujaama platsil elu toimub. Päris põnev oli.

Siis läks veel natuke aega ja me võisime oma lennukise minna. See oli pisem kui teised lennukid, aga seda teadsin ma juba enne, sest uurisin enne selle kohta -

ATR72 on propellerturbiinlennuk:

• Reisijakohti - 68
• Pikkus - 27,2 m
• Tiivaotste vahe - 27 m
• Lennukiirus - 520 km/h
• Maksimaalne lennukõrgus - 7600 m

Natuke hirmus oli ja natuke põnev. Minu kõrvale mahutas ennast üks suur ja purjus soome onu, kes õnneks terve tee magas. Kogu õhkutõusmise aja olid mu kõrvad lukus ja enamus reisi ka (sest see sõit kestis 17 minutit), aga see oli nii lahe: maa liikus hästi aeglaselt ja läks nii väikeseks, siis lendasime suhkruvatist läbi ja merel lendasime osade pilvede kohal. Keeramised mulle eriti ei meeldinud, sest siis hakkas pea nati ringi käima, aga pärast seda, kui avastasin, et kurvis tuleb pea vastu seljatuge hoida, oli kõik OK. Laskumine oli ka lahe ja palju sujuvam kui ma seda ette olin kujutanud.

Soomes pidime minema bussi ja sellega viidi meid lennujaama. Seal veetsin ringi uidates umbes 5 tundi (igav hakaks alles viimasel tunnil, sest alles siis sai mul kõik läbi käidud) ja avastasin, et Eesti võileivad olid Soomlastega võrreldes täitsa odavad (Soome omad maksid 5.50EUR).

Hispaania lennukile viidi meid jälle bussiga - seekord sõitsime Boeing 757-200-ga - see on USAs toodetav reaktiivreisilennuk.

• Reisijakohti - 216
• Lennukõrgus - u. 11 200 m
• Lennukiirus - u. 850 km/h

Õhku tõusmine oli tunduvalt meeldivam kui ATRiga ja kurvid ka paremad. Aken oli suurem ja iste mugavam.

Pärast esimest tõusmist anti meile kohe juua, varsti toodi süüa ja pärast jagati jälle juua. Ja kõrvaklapid saime, et telekast filmi vaadata (näidati mitut erinevat filmi, isegi multikaid!) ja muusikat kuulata. Kanaleid oli mingi 10 ringis, aga pärast Billy Joeli kanali leidmist mind teised enam ei huvitanud. Ei ole võimalik kirjeldada kui fantastiline on istuda mugaval istmel, nautida Fazeri šokolaadi, kuulata Billy Joeli, nautida kaunist vaadet ja oodata Hispaaniasse jõudmist!

Muide, suure lennuki aknad olid 3-kordsed ja keskmises aknas oli väike auk (teistel oli ka, ma kontrollisin) ja see läks lennu ajal natuke jäässe, sest 11000m kõrgusel oli 60 kraadi külma. Välisakna peale tekkisid pisikesed jäätükid ka, aga need kadusid laskumisel ära.

Ekraani pealt sai vaadata kui kõrgel ja kui kaugel me oleme, mis on kiirus, kui kaua läheb veel kohale jõudmiseks aega, kui soe Hispaanias on, mis kell Soomes on ja mis Hispaanias. Ja kaart oli ka, kus peal lennuk lendas ja punane jutt näitas juba läbitud teekonda. Läksime Eesti ja Rootsi vahelt üle mere, siis Saksamaa ja vist nati üle Prantsusmaa ka. Saksamaa kohal ütles piloot, et vasakul näeb Alpe, aga ma istusin paremal ja ei näinud. Aga sellest polnud midagi, sest mind ootas Hispaania:)

Maandumine oli sujuv. Jälle bussi ja siis juba lindi äärde kohvreid ootama.