Ilusad sõnad...

Läksin reedel, nagu tavaliselt, enne koju jõudmist vanaema juurest läbi. Trepikoja seina peal märkasin sisse astudes teadet koosoleku kohta. Sellele erilist tähelepanu pööramata astusin edasi. Vanaema ukse taga oli tavapärasest rohkem jalanõusid. Kui tuppa jõudsin, sai asi selgeks: olin sattunud majakoosolekule.

Loomulikult kutsuti mind kohe istuma ja koosolekust osa võtma. Päris lahe oli. Arutelu läks küll vahepeal päris tuliseks, aga vähemalt nägin ma ära mida selline üritus endast kujutab.

Pärast läksid teised ära ja sain vanaemaga omaette ka rääkida. Nagu tavaliselt, rääkisin mina talle oma nädalast ja tema mulle enda omast. Ja siis jutustas vanaema kuidas ta ühe probleemi üsna lihtsalt lahendatud sai. "Ma olin kohe nii rõõmus nagu sina kogu aeg oled..."

...

Nii armas...