Ühe tööotsimise lugu...

Esimesele töökuulutesele saatsin avalduse juba juulikuus. Juuli lõpus käisin meeskonnatöö katsetel. Enesetunne ütles, et ei läinud hästi. 3 nädalat peale seda kutsuti tagasi - töövestlusele. Pärast suhteliselt pikka jutuajamist näidati mulle ka tööruume, kus oli kuldkala! :)

Järgmisel päeval helistati teisest kohast, kuhu ma kunagi kandideerisin. Vähem kui nädala pärast käisin vestlusel. See ei olnud meeldiv...

Umbes nädala pärast helistati esimesest kohast, et nad tahaksid mind enda juurde tööle. Vaid 2 päeva varem olin käinud teises kohas teisel töövestlusel. See oli tunduvalt meeldivam ja esimest korda tundsin, et tahaks just sinna minna. Palusin esimesest kohast mõtlemisaega seniks kuni teise koha inimesed otsuse teevad. Õnneks tuldi mulle selles osas vastu. Kätte oli jõudnud augusti lõpp...

Pärast (umbes) kahte nädalat ja mitmeid viivitusi saabuski ka teisest kohast kõne. Nemad pakkusid ka tööd, kuigi pisut väiksema palga eest. Selle eest oli see töö otseselt erialaga seotud. Valik polnud kerge, aga õnneks oli mul mitu head nõuandjat sõprade (siinkohal erilised tänud Sulevile pikaajalise töönõustamise eest) ja pere näol. Otsus sai tehtud täna: minu uus töökoht saab olema Elion. Käes on septembri keskpaik.