RIKS

Kuna täna on vaba päev, otsustasime Kariniga ka koju tulla. Aga enne seda...

Nonii, alustame hommikust: ekskursioon.
Kell 9.00ks pidime kogunema Ädala 2 maja juurde, et teha telekommunikatsiooni magistriõppe tudengitega väikene külastus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusse ehk maakeeli Sideametisse. Küsisin paar päeva varem luba Karin ka kaasa võtta ja õppejõud, kes asja korraldas, oli rõõmuga nõus.

Kõik inimesed, kellega seal majas kokku puutusime olid ülisõbralikud ja tundusid hästi targad. Üks nendest ülisõbralikest inimestest viis meid siis majja sisse ja toimetas 5-kaupa 5. korrusele, kus veel mõned asutuse töötajad meid ees ootasid.

Seal üleval näidati meile erinevaid seadmeid, millega Eesti sidevõrke kontrollitakse ja jälgitakse. Tuleb välja, et selle sama maja töötajad saavad pealt kuulata ükskõik keda ja neile on see täiesti lubatud.
Ükskõik kelle alla kuuluvad esmajoones eraisikud, politsei, taksod, lennujaam (lennujaama infole nad ei saa vastata ainult...) jne. Need inimesed jagavad sagedusi raadiosideks, annavad lubasid, küsivad tasusid, keelavad neid, kes "pole luba saanud" ja teevad kõike muud, mis raadiosidega seotud on.
Ja selle juurde käis see ka veel, et kui teleka pilt palju säriseb, võib need mehed kohale kutsuda ja lasta üle mõõta, et äkki keegi on mingi seadme üles pannud, mis segab. Ja siis on neil õigus sellele segajale inimesele kurjad sõnad peale lugeda ja ettekirjutusi teha.

:D Siis kui seal üleval kõik nendepoolse info ära kuulanud olime, lubati meil küsimusi küsida. Loomulikult mõned ikka tekkisid (loomulikult mitte minul) ja siis saime veel pisut targemaks. Küsimuste esitamise käigus lubati meil erinevaid seadmeid käperdada ja kuna meile need jubinad täitsa meeldisid (kusjuures mitte millised vaid ikka mitme millised), näidati meile ka seda, kuidas masinad mobiiltelefonisignaalile ja raadiosaatjale reagerivad. See oli äge!

Pärast "praktilist" osa läks asi veelgi põnevamaks: meile näidati džiipe, mis olid spetsiaalselt nende sidemeeste jaoks ümber ehitatud. Selleks, et meid targemaks teha, ootas üks noormees juba autode juures ja rääkis kõikidest asjadest pisut. Need olid kõige lahedamad masinad, mida ma näinud olen! Seal oli igaühel mingi asi katusel (kas siis mingi antenni torn, mida sai 6-meetriseks teha või signaali suunda otsiv/näitav radar) ja sees olid masinad (ühes autos gps-seadmed... vist.. ja teistes olid ka masinad!). Neil oli veel eraldi see pisikene maja/auto, milles on köök ja dušširuum ja voodi ja kõik muu eluks vajalik sees.

RIKS-i töötajad olid lahkelt nõus kõike selgitama ja näitama. Nii saingi kõikidele tekkinud küsimustele vastused. See ei loe, et mõni neist polnud eriti arukas (küsimus, nimelt). Ja seal garaažis oli palju igasuguseid põnevaid vidinaid, mille otstarve kohta küsida:)

Ja peaaegu oleks unustanud! Nendes džiipides olevad seadmed ju töötasid sel ajal kui me seal olime ja siis me saimegi pealt kuulata lennujaama ilmateadet, mida pilootidele loetakse ja ühe taksofirma raadiosaatjat, kus nad omavahel rääkisid. See oli sellepärast veel eriti lahe, et seda lennujaama teksti olime lennujaama juhtimistornis käies juba kuulanud ja teadsime mis see on!


Hommikul minnes kartsin, et see koht küll põnev ei saa olla, aga tegelikult oli see üks huvitavamaid ekskursioone meie erialastest väljasõitudest (esikohta hoiab endiselt lennujaam!). See oli väärt hommikul seitsmest ärkamist.