Kolmapäevane koolipäev

Karin tuli ka Tallinnasse, sest tal on koolivaheaeg. Tema ei läinud ära.


Täna hommikul, siis kui mina tööle läksin, jäi Karin veel magama...


Seda asja ma nii ei jätnud ja käskisin tal neljaks kohal olla, et ta tuleks ise sinna loengusse, kuhu mul pidevalt minna käsib. Sel korral toimus tund väiksemas klassis, kuhu mahtus 15 inimest ja täpselt niipalju meid kohal oli ka (ma lugesin mitu korda üle!). Loeng oli nii "põnev", et meie Kelly ja Kariniga jõudsime täita ära mingid ankeedid mobiiltelefonide kohta, kirjutada A4-täie dialoogi ja korralikult igavleda, üks noormees suutis teha isegi päris korraliku uinaku:D

Pärast seda tundi muutus Karin leebemaks ja nüüd ma enam ei pea sinna minema;)


Õhtul käisime taaskord kooris (nagu kolmapäeviti tavaks on saanud) ja seekord ei tekitanud Karini ilmumine mingit elevust: kõik juba teadsid kes ta on:D
Laulupeo laulud on nüüd meie uued lemmikud ja kõik, kes Mõtleva Mehe pargis kolmapäeval umbes 9 ajal jalutasid, said nautida meie suurepärast kahehäälset versiooni O. Ehala laulust "Ma tahan olla öö".

Pärast vaatasime filme minu tohutust videode kogust:D