Jaapani keel - 3. tund

Tänane dialoog oli sellest, kuidas üks mees (kes on alati Maikku Mira, mingi peategelane selles raamatus vist:D) läks oma naabri juurde majas, kuhu ta (Maikku) alles kolinud oli ja viis naabrile kohvi, et temaga tutvuda ja häid suhteid luua. Maikku ütles, et see mingi jama kingitus ja see kes vastu võttis, tundis ennast tohutult halvasti sellepärast, et ta kingituse vastu võttis ja on nüüd Maikku ees tänuvõlglane. Imelik, eks?

Pärast dialoogi lugemist tõlkimist, saime küsida. Ja küsida... ja küsida:D
Et jaapanlastel ongi selline traditsioon, et kui sa kolid, viid uutele naabritele (väiksemas majas kõigile, suuremas külgedele + ülemistele ja alumistele) mingi kingituse (tavaliselt kohvipaki vms.) selleks, et ennast tutvustada ja naaberlussuhteid hästi alustada. Kinkides peab alati vabandama, et see on hästi jama kingitus, sest muidu on vastuvõtja sinu ees tänuvõlglane (tähendab, seda on ta nagunii, lihtsalt kui ei vabanda tundub see võlg suurem...). Sellepärast kingitaksegi hästi odavaid asju, aga kõik peab olema tohutult ilusti pakitud.

Ja see kes kingituse vastu võtab, peab ka ütlema, et ta on nüüd tänuvõlglane, sest nii on viisakas:)

Tunni lõpus saime ära anda eelmise nädala kodutöö – joonistatud märgid. Selleks korraks oli 10 lehte. Tegin neid teisipäeviti ja neljapäeviti kui kooris pausid olid, pühapäeva öösel ~00.30ni ja esmaspäeva hommikul töö juures seni kuni arvuti ennast sisse lülitas. Järgmisel korral saame parandatud lehed tagasi ja järgmiseks esmaspäevaks on teha... ~20 lehte:D Homme läheb sellele ilmselt terve päev:D

Aga muidu on lahe ja see keel tundub iga tunniga põnevam ja huvitavam.