Suvepäevad

Nädalavahetusel veetsime firmaga Käsmus kalurite ja mereteemalisi suvepäevi. Need olid kindlasti parimad, kus siiani käinud olen. Kohe esimesel õhtul käisime kahe töökaaslasega jalgsi Kuradisaarel. See tähendas umbes 500-meetrist jalutuskäiku paljajalu läbi vee, milles oli päris palju väikseid teravaid ja suuri libedaid kive. Õnneks oli meie seltskond tõeliselt positiivne. Saar ise oli hästi piklik. Saime kivihunnikute juures soovida ja kibuvitsamarju süüa ja nägime parimat päikseloojangut (see oli roosa uduga!). Tagasitee oli veidi ekstreemsem, sest vesi oli vahepeal tõusnud, lainetas rohkem, ei paistnud enam läbi ja peale selle oli mandril veel äike (ja me ei teadnud, kas ja kui kiiresti see meieni ka jõuab). Kõigest hoolimata tundus tagasitee läbimine oluliselt kiiremini minevat. Pärast olime kõik endaga superrahul:D

Hiljem, kui uuesti kuivad riided selga sain, eelistasin peol tantsimise asemel õues lahedate inimeste seltskonda nautida.

Teisel päeval jagunesid inimesed meeskondadeks. Meie teema oli “Odessa madrused”. Tänu Siimule sain endale tõelised madruse tätoveeringud (ankru ja MAMA ja muu vajaliku:P), aga pidin loobuma ühest käisest, et ankur ikka välja paistaks. Hiljem sain markeri endale ja kasutasin seda agaralt ka teiste tiimikaaslaste märgistamiseks. Oi mulle meeldib inimesi sodida!:D

Hiljem olid erinevad meeskondadevahelised võistlused, kus ma ainult kurikaid püsti panna aitasin. Peale võistluste olid erinevad töötoad, kus sain puude vahel köite otsas turnida (sellest ei ole võimalik välja kasvada!), õppisin tennisemängu (seda tahan kindlasti veel proovida) ja köie punumist, sain ühelt kavalalt mehelt häid nõuandeid seebimullide puhumiseks, õppisin kala grillima, käisin kummipaadiga merel (päriselt ka!) ja vaatasin, kuidas teised sepikojas naelu tagusid.

Õhtul pidid meeskonnad ennast tutvustama. Meie tutvustuse ajal seisime terve kambaga inimeste ees ja üks kutt rääkis midagi vene keeles. Vahepeal inimesed naersid, aga keegi ei seletanud mulle, millest jutt oli. Hiljem saime selle eest teise koha, et järelikult midagi seal ikka oli…

Peale seda käisime pisut eemal asuvas vaatetornis, mis päeval vaatamata jäi. Käsmu on tõeliselt ilus koht, eriti kõrgemalt vaadates.

Ülejäänud aja jooksul avastasin enda jaoks liumäe (tõsiselt lahe asi! Kui ma oleks lasteaias käinud, siis poleks mul raudselt enam vajadust selliste asjade otsas ronida:P) ja nautisin taaskord superlahedate kolleegide seltskonda.

Järgmisel päeval tulime üsna vara ära. Tee peal saime päris korraliku vihma kaela, aga siis oli juba ükskõik, sest õnneks suutis ta pühapäevani taevas püsida:)

Kodus panin oma ülitolmused riided kohe masinasse ja hakkasin poodi minema. Tahtsin telefoni ka kaasa võtta, aga see oli kadunud. Pärast väikest otsimist mõtlesin välja, et ma ei võtnud seda jope taskust välja… Pesumasinast sain ta kätte pärast seda, kui see oli umbes 30 minutit töötanud. Poodi minemise asemel viisin telefoni parandusse, kuigi EMTi inimesed sellele eriti lootust ei andnud… Nüüd siis olengi juba kolmandat päeva ilma telefonita. Loodetavasti kuulen nädala lõpus häid uudiseid ja saan oma nunnut lillat telefoni uuesti kasutama hakata. Senikaua suhtlen kirja teel:)