Nädalavahetusest

Laupäeval käisin jälle suusatamas - keegi on põllule suusaraja teinud ja ma siis kasutan seda seni kuni saab(a)

Pärastlõunal käisime vanaema juures tema sünnipäeva tähistamas. Seal vaatasime ka presidendi vastuvõttu.

Pärastpoole tulid Erik ja Kalmer mulle järgi ja viisid Taavi juurde. Seal käis kõva sünnipäeva tähistamine:P Öösel viidi mind kenasti koju ka:)

Pühapäeval ei teinud tegelikult eriti midagi... niisama puhkasin. Õhtul tulime Romani, Age ja Madisega linna. Või noh.. peaaegu linna, sest pisut enne Haruteed otsustas üks metssiga autole ette joosta. Mina ei saanud alguses üldse aru, mis toimus, sest kuulsin ainult kuidas Age midagi hüüdis, siis põrkas auto millelegi otsa ning klaasi ja plastmassitükid kolisesid vastu autot lennates. Natuke maad sõitsime veel edasi ja siis jäime seisma... Ütlen kohe ära, et meiega ei juhtunud midagi.

Läksime välja. Roman hakkas kohe politseisse ja mujale vajalikesse kohtadesse helistama, ülejäänudega läksime siga otsima. Liiklus oli kohati üsna tihe ja oli kuulda, kuidas autod katkistest juppidest üle sõitsid. Õnneks tulid paljud seal üsna ettevaatlikult.

Üks auto jäi seisma ka - mehed tulid välja ja pakkusid abi. Nende abiga (ühel onul oli taskulamp) otsisime sea üles (see oli kraavi välja jõudnud) ja veendusime, et ta on täitsa surnud (kuigi esialgu, ilma taskulambita, pidasime teda veel täitsa elusaks) ja umbes 150 meetrit autost tagapool.

Siis läksime tagasi auto juurde, abivalmis onud sõitsid minema (olles veendunud, et me enam abi ei vaja) ja meie kutsusime Raini (ja Sveni ja Raimo) appi autot ära vedama, sest sellel oli nina päris mõlkis ja radikas lömmis ja tuled katki ja tegelt ma ei teagi päris täpselt mis kõik katki oli, aga see põssa tegi küll suure pahanduse.

Et siis tegime pilte autost ja seast ja siis jõudsid kohale jahimehed, kes ütlesid, et mingi 100-kilone loom on ja et see teelõik on kõige ohtlikum, sest seal armastavad metsloomad sageli rännata. Ja siis viskasid nad meie metssea oma Villisesse ja sõitsid minema.

Meie lükkasime tee pealt auto tükke ära nii palju kui nägime ja siis jäime ootama, millal meile järgi tullakse.

Varsti nad tulidki. Poisid kinnitasid autod köiega ja sõit võis alata... ainult et meil oli roolilukk peal ja autot ei saanud keerata. Me kaldusime vastasuunavööndisse, põlesid ainult tagumised ohutuled (sest esimesed olid ju katki vms.) ja vastu tuli valge mikrobuss. Selle juht võis küll päris hämmingus, sest meie valgustamata auto sõitis talle vastu ja ei plaaninudki tee pealt ära minna... Bussijuht andis alla ja võttis tee äärde. Meie pidasime kinni, poisid rääkisid pisut tarka juttu, vahetasid katkise köie terve vastu ja jätkasime sõitu. Nüüd rool töötas ja vist isegi üks tuluke auto ninas põles veel. Raadio ja spidokas ei funganud, sest auto ei töötanud:P

Kahe auto vahel suhtlesime telefoni teel. See oli vajalik selleks, et esimese auto omasid teavitada piduriprobleemidest ja liiga suurest kiirusest:p Tegelt ma ei mäletagi enam, mis veel oli. Tundus, et kogu aeg helistasime omavahel.

Linnas saime kenasti fooride alt ja igalt poolt mujalt ristmikelt kenasti läbi, ühikate juures pandi osa rahvast maha, osa jätkas sõitu. Tulin ühikasse ja avastasin, et esimesest kõnest Svenile oli möödunud 1,5 tundi...

Pärastpoole tulid Age, Madis ja Sven mulle külla. Jõime teed ja avastasime Cosmot.
Aitäh kõikidele abivalmis inimestele:)