Soolaleivad ja katsikud

Juba pikalt-pikalt ehitasid meie kallid täditütred endale maju. Muudkui ehitasid ja ehitasid.... Pille ja Aimari oma käisime siis vaatamas kui sarikapidu oli maha peetud. Ülle omast ainult kuulsime.

Täna siis lõpuks ometi saime valmis maju vaatama minna. Vanaema võtsime ka kaasa.

Kõigepealt läksime Ülle juurde. Tema maja paistis kaugele tee peale ära (ja sellest hoolimata suutsime me korra ära eksida:D). Seest oli valmis esimene korrus (aga teisele piilusime ka), mis oli hästi hubane ja armas. Eriti meeldis mulle see, et palju valgust paistis akendest sisse. Nagu meie suguvõsale kohane, tähistasime maja valmimist suure söömisega:D
Veetsime seal mõned tunnid ja asusime teele. Suund Pille ja Aimari maja poole.

Nende majast sõitsime ka esialgu mööda, aga taipasime silmapilkselt oma viga ning pöörasime otsa kohe ringi. Ees ootas valmiv maja, suur bernhardiin ja pisike beebi. Koer saadeti esialgu õue.
Seest oli sama ilus kui väljastki. Nendel oli vastupidi: alumisel korrusel oli pisut veel pooleli, aga ülemisel toad juba valmis. Varsti lasti koer ka tuppa. Nüüdseks oli ta juba hästi sõbralik. Hästi nunnu ka. Väikese hoiatusena võin öelda, et kui bernhardiinile nina peale musi teha, siis ta ilastab su käe täis:D
Beebit ehk Kevinit nunnutasime ka järgemööda. Ma imestan, et ta ära ei tüdinenud - kõik tahtsid teda süles hoida:)
Ka selles majas veetsime mõned tunnid. Selleks ajaks jõudis juba pimedaks minna. Pimedas asusime teele.

Vanemad viisid minu ühikasse ära, Heli läks vanaemaga kodu poole. Saatsin mõned üleliigsed asjad koju ära. Õhtul käisin Jürgeni juures tantsivaid tähtesid vaatamas:)