Unistuse täitumine...

Juba keskkoolis ootasin kannatamatult seda päeva kui 21-aastaseks saan. Seda sellepärast, et siis saab kasiinosse minna. Mäletan isegi seda kuidas sõbrannadega naersime, et mu 21. sünnipäva tähistamegi kasiinos. Asi on selles, et kõik muud vanusega piiratud asjad on lihtsamini kättesaadavad... või siis ei tundu nii ahvatlevad:)

Eile käisin tööl, nagu tavaliselt, ja nagu neljapäeviti ikka, ka prantsuse keele tunnis.
Pärast seda panin ennast "kiiresti" valmis ja hakkasimegi minema. Kasiinosse, nimelt. Koha valis Jürgen, minu tingimus oli see, et saaks ikka päriselt mängida ka.

Õnnelik väljavalitu oli Bally's kasiino.
Astusime mööda sametist, tuledega valgustatud treppi mängulaudade saali...
Esimesena jäime ruletilaua äärde istuma. Seal tundus esialgu kõige lihtsam olevat. Ja oligi! Lihtsalt arva ja pane panus:)
Mõnikord läks täppi, mõnikord mitte. Ühel korral õnnestus mul isegi täiesti täpselt number ära arvata. See oli lahe:D
Ruletilaua ääres mängisime seni kuni selle mängu jaoks mõteldud raha otsa sai:)

Järgmine oli 3-kaardi pokker. See oli juba tunduvalt keerulisem. Kui nüüd täiesti aus olla, siis päris 100% ma sellest ikka veel aru ei saa, aga kahepeale läks meil hästi. Isegi väga hästi.
Eriti meeldis mulle see kui ma sain sinna kaardipaki vahele seda pakijagamiskaarti panna:D Õige küll, panuste panemine ei suutnud mind ka ära tüüdata:)

Lõpuks otustasime viimasest lauast teenitud raha eest ka Black-jacki proovida. Selle äärde istudes tundus juba nagu oleks mitmendat korda kasiinos, aga see ei tähenda et mäng poleks meeldinud. Kõigist seniproovitutest tundus lõpuks hoopis see kõige lihtsam, aga nõudis kiiret otsustamist. Võitmine oli lihtne, kaotamine ka... Alguses järjest võitsime. Vahepeal kaotasime ka. Siis panime osad žetoonid kõrvale ka, et need jätame alles:D
Mängisime seni kuni ülejäänud žetoonid otsa said ja pärast seda hakkasime minema (proovisime veel korra ka alumisel korrusel mänguautomaate, millega - üllatus-üllatus - ei võitnud midagi, aga vähemalt sai ära proovida:D).

On võimatu sõnadega kirjeldada kui lahe üks kasiino tegelikult on, kui lahe seal mängida on ja kui kiirelt aeg lendab. Inimesed kes seal töötavad on tohutult toredad ja koht iseenesest ka mõnus. Ma saan täiesti aru, miks inimestel hasartmängusõltuvus tekib:D

Pärast tõsist kasiinotamist sõitsime TTÜ parkimisplatsile ja Jürgen õpetas mulle käsipiduriga keeramist. See oli ikka superlahe:D

Uneaeg enne reedest tööpäeva jäi küll lühikeseks, aga eilne õhtu oli seda 200% väärt!