Go, Kiku! Go, Kiku!

Ehk Torino olümpiamängud.

Meie koolis jooksime loengust otse töö juurde, et näha juba alanud suusasõitu. (OK, tegelikult põikasin sööklast ka läbi, et Snickersit osta...)

Kui mina töö juurde jõudsin, oli sõit juba alanud.... ja telekaesine oli rahvast täis.

Ja Kiku vuhas nii mis kole! Või siis mitte... Tegelikult ma eriti sellest värgist aru ei saanudki, sest pilt oli üks ja jutt teine. Alles 7,7 kilomeetriposti juures sain sotti kes on kes ja kellest meie äss kiiremini sõitma peab. Ja üsna varsti pärast seda rõõmsat selgusehetke sai sõit läbi...

Vähemald Kiku jaoks. Ja siis tuli oodata teisi, kes ka võita tahtsid, ainult et nende jaoks see jäigi ainult tahtmiseks, sest võitja oli eestlane!

Alati omasid toetav Ranteloni seltskond võttis selle peale külmkapist šampusepudeli ja võttis Suure Võidu puhul klaasikese. Et tuleks veel üks, sest on ju "Alkeemiku" raamatus öeldud: "Mis juhtus ühe korra, seda rohkem ei juhtu; aga mis juhtus 2 korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda."

Loodame!

PS. Torino olümpiamängude medaliarvestuses on Eesti nüüd päris hea koha peal. Ainult murdmaasuusatamises on seis veel parem.

Ja veel, Samsungi lehel saab oma lemmikule teate saata.