Soolaleivapidu

Eile tähistasime Merli ja Marko uue kodu soetamist pisikese sooleleivapeoga.

Selleks, et neile korralikku siili valmistada, kõmpisin mitu poodi läbi, sest sellist asja nagu leib ühes tükis vist enam ei eksisteeri... Mida ei ole, seda ei ole! Järgmisena proovis õnne Mart. Ka tema ei leidnud. Viimasena (umbes 2 tundi enne peo algust) helistasin veel Kristile, et ta poest läbi käiks ja korralikku "siilileiba" otsiks, samas parema puudumisel kasvõi ühes tüki sepikuga tagasi tuleks (see sepiku-idee oli tegelikult Kristi oma). Ja ta tuligi. Leivaga!

Nii sai alguse siilimeisterdamine. Muuseas, "okkad" siili paremal küljel (tema enda suhtes) on Kristi ja vasakul minu pandud. Silmad on rombikujulisest ja nina südamekujulisest lagritsakommist (seda seetõttu, et leivast polnud neid võimalik teha). Pärast nina paigaldamist ristisin ta enda "teravaks sõbraks".

Korter oli armas ja värviline. Kõrgemal asuvad istekohad olid hinnas. Nägime taaskord ka oma aukülalist Merlinit (Mardi ja Heleni tütreke).

Õhtu edenedes kasvas tarbitud veinikogusega võrdeliselt ka jutuvada hulk (ja keerukus!), kuni varastel hommikutundidel Kaine Kristo kannatus katkes (Selleks ajaks oli suurest jutustamisest nii mõnelgi meist hääl juba kähe:D). Üsna otsustavalt seadis ta end minekule ja toimetas ka minu, Katre, Mardi ja Kelly oma kodudesse...