Digitaalkanali mudelid ja kanali läbilaskevõime...

...ehk minu kolmapäevane ettekanne aines Sideteooria.

Asi algas sellest, et üks õppejõud arvas, et tudengid peaksid oma suurepäraseid oskusi paremini rakendama. Tema uuenduslik idee seisnes selles, et iga üliõpilane meie grupist pidi ette valmistama 45-minuti pikkuse ettekande. Teemad ja pisut materjali oli õppejõu enda poolt.

Kõik nägid tõsiselt vaeva. Ja siis jõudis kord minu kätte. Mina nägin ka vaeva. Tervelt 3 päeva: pühapäeva õhtul lugesin teksti läbi, tõlkisin ja tõmbasin enamuse maha, kuna see ei tundunud vajalik (mittevajaliku alla läksid ka need osad, millest ma lihtsalt aru ei saanud:)); esmaspäeval kirjutasin paberi peale slaidide järjestuse ja teksti, mis sinna minema peab; teisipäeval tegin 2,5 (!) tundi kogu kupatust PowerPointi ettekandeks.

Kolmapäeval aitas Kelly mul parandada mõned sümbolitähistused, mida mu pisike ajukene teisipäeval raamatukoguarvutist ei leidnud ja kell 14.30 kandsingi oma vaimusünnitise ette. Õnneks puudus õppejõud, kes tavaliselt meid hindamas käis .

Minu esinemine möödus suhteliselt valutult. Olid küll mõned trükivead ja otseloomulikult ei tahtnud kasutatav arvuti minuga koostööd teha. Ja minu arvutitundmisest (ehk siis pigem -tundmatusest) said aimu kõik, kes sel korral kohal olid. Nimelt kui ma kaebasin, et hiir ei tööta, soovitas üks sõber hiire anduri uuesti arvuti külge tagasi panna. Tuli välja, et olin selle vajaliku vidina arvuti küljest eemaldanud:)

Kui see ja paar trükiviga välja arvata, tundus, et teised said aru, millest ma rääkisin (või oskavad nad seda juba nii hästi teeselda). Prügikasti otsa ma seekord ei komistanud ja üldiselt võib asja positiivseks pidada.