Jõulude ootel

Lumevaip sätendab niitudel hele,
liigagi särav ta silmale-
päike, see vööte veab põrandale,
ilm on minemas külmale.

Istun aknal, jäärooside taga,
rüppe on vajunud kiire töö.
Südames küdemas küsimus vaga:
millal saabub jõuluöö?

Emake ketrab ja ümiseb tasa,
temagi jõuludest unistab;
vaatan välja ja ümisen kaasa,
päike jääroosidel naeratab.

Kuis on nii armsad need ootuspäevad,
detsembri külmad ja tuisanud tee.
Südamed tund-tunnilt soojemaks läevad,
silmi toob ootus ja igatsus vee...